Illustratsioon: heise.de

8. aprillil 2020 esitas Ametiühingute Keskliit (EAKL) peaministrile ametiühingute poolsed ettepanekud pandeemia ja majanduskriisi leevendamiseks. Ettepanekud on jagatud kiireloomulisteks, mille eesmärk on panna piir Covid-19 levikule, pehmendades kiirete otsustega majandusele ja inimestele kaasnevat esmast kahju, ja nendeks, mis ametiühingute arvates peaksid sisalduma pikemas majanduse taastamise strateegias. Lisatud on ka seisukohad selle osas, millest tuleks abipakettide koostamisel hoiduda.

Ettepanekud majanduse taastamise strateegiasse sisaldavad teiste hulgas kõrghariduse ja teaduse rahastamisele pühendatud punkti:

Koroonaviirusest põhjustatud majanduskriis ei peata muid majandustrende (automatiseerimine ja digitaliseerimine, rohepööre), mistõttu tuleb kriisiaega kasutada majanduse maksimaalseks moderniseerimiseks. Soovime, et kriisi käigus ja järel loodavad töökohad oleksid nutikad ja konkurentsivõimelised. See ei saa toimuda ilma teadus- ja kõrgharidussektori jõulise panuseta, mis omakorda eeldab riikliku- ja erasektori rahastuse tõusu mõlemas valdkonnas.

Lisaks, olulisena on tähelepanu juhitud vajadusele meetmete kavandamisel hoiduda töölepinguseaduse kiireloomulisest muutmisest töötajate kahjuks ning mitte algatada maksumuudatusi, mis vähendavad töötajate sotsiaalseid garantiisid:

Leiame, et seadus on läbi räägitud ja kehtestatud tasakaalu põhimõttel, kus muudatuste tegemine nõuab tööturu osapoolte konsensust. Seetõttu palume hoiduda ettevõtlusorganisatsioonide neist ettepanekutest, mis seda tasakaalu lõhuvad (näiteks etteteatamistähtaegade lühendamine, sundpuhkuse võimaldamine; koondamistasude täiendav üleviimine Töötukassasse jne).

Ametiühingud panevad südamele, et võimalikud uued maksusoodustused ettevõtetele ei kahandaks töötajate sotsiaalse kaitse määra.

Pöördumise tervikteksti leiad EAKLi kodulehelt.

Intervjuud selle kohta, kuidas irooniliselt oli Soome majandusime alguseks just oli 90.ndate aastate alguse majanduslangus, loe Euroopa Komisjoni lehelt. Majanduskriisi põhja saavutamisele järgnenud taastumise aastatel investeeris Soome riik igal aastal 10% jagu rohkem teadus- ja arendustegevusse. Tehnoloogia edendamisega paralleeleselt investeeriti kõrgharidusse. Sealt algaski Soome majandusime.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.