Jaak Vilo, Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik kirjutab ERRi arvamusartiklis Jaak Vilo: teadusrahastus uute reformide ootel, et grandid peaksid olema projektide lisavajadusteks, mitte teadlase põhipalgaks.

Väljavõtteid artiklist:

Üks võimalus saavutada õiglasem jaotus on ausalt tunnistada, et grandisüsteemi eesmärk ei olegi üldse teadlasele põhipalga maksmine, sest head teadlast ei saa nagunii ajutise palgarahaga nörritada. Eriti praeguses olukorras, kus kõik töölepingud on (riigi survel) tehtud tähtajatuks. Grandita jäämine ei anna ju seaduse järgi õigust tööleping ühepoolselt lõpetada ning heade teadlaste puhul oleks see ka vääritu teguviis.

Tõenäoliselt oleks Eestile parem, kui ETAg-i PUT-grant oleks pigem midagi ETF-i ja praeguse rühmagrandi PRG vahepealset. Just nii suur, kui on vaja selle uurimisprobleemi spetsiifika kohaselt asutusele juurde ressurssi, näiteks doktorantide täiendavaid õppekohti, järeldoktorante, ajutist projektimeeskonda või stipendiume kraadiõppuritele. Lisaks on vaja rahastada seadmed ja kulumaterjalid, tehnikute või programmeerijate palk, artiklite avaldamise kulud, konverentsid ja välisvisiidid.

Vaid siis, kui grandisüsteem ei peaks ülal pidama karjääriredelil turvalises tsoonis akadeemiliste töötajate põhitöökohti, saaks granti käsitleda kui ajutist täiendavat kulu vajaliku projekti elluviimiseks.

Ülikoolid ja asutused keskenduksid oma stabiilsete põhitöökohtade töötajate valikule ja rahastamisele ning spetsiifiliste projektide jaoks taotletaks ajutisi vahendeid grantidega. Ajutise raha lõppemine ei paneks siis enam ohtu kogu (all)asutuse eksistentsi.

Praegune teadusgrandi rahastuse ja alusfinantseerimise proportsioon 50:50 võiks peaaegu sellist süsteemi toetada, kui tõmmata rahastust laiemale. Eriti kui ühendada põhitöökohtade rahastus ülikoolide ja asutuste õpetamise, rakendusuuringute jm ressurssidega.

Kokkuvõte

Kui soovime Eestile kasulikumat ja õiglasemat teaduspoliitikat, siis tuleb grandiskeem reformida nii, et see oleks ainult grandi täiendavate kulude keskne, mitte teadlaste palkade põhirahastus.