Foto: Andres Tennus

Akadeemilised ametiühingud, tippteadlasi ühendavad mitte-ametiühingulised organisatsioonid ja tudengiesindused on juhtinud järjest meelehitlikumalt tähelepanu vajadusele kasvatada kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastamine vastavalt 1 ja 1,5 protsendini SKP-st ja tagada seeläbi töökohakindlus. Samuti on TÜAÜ välja toonud probleemkohana juhtide suurele töökoormuse TÜs, mida suuresti tekitab pidev võitlus rahastamise nimel. Tartu Ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis jaanuarinumbris ilmusid mitmed teemaga seonduvad artiklid:

Uus arengukava seab sihte muutlikus maailmas

Ülikooli tugevus ja konkurentsivõimelisus on ülisuures sõltuvuses riigi toest. Viimasel ajal palju jutuks olnud eraraha võimalik kaasamine õppemaksudena ei ole välja mõeldud mitte üliõpilaste koorimiseks, vaid selle taga on tõdemus, et praegu kavandatud riiklik rahastus ei võimalda tagada õpetamise head kvaliteeti. Riiklik eesmärk peaks olema kasvatada kõrghariduse rahastust sihiga 1,5% SKP-st, toetades erialade mitmekesist arengut. Seejuures ei tohi ligipääs kõrgharidusele halveneda ega muutuda ebavõrdseks. Ka teaduse rahastamise kohta on öeldud, et 1% SKP-st võib jääda ajutiseks ja järgmistel aastatel taas kahaneda.

Õigusteaduse üliõpilased seisavad vastu tasulisele õppele

Üliõpilane Maris Neeno toonitas, et praegune õigusteadusõppega tehtud käik on ohu märk ka teistele erialadele. Järgmisest õppeaastast muutub tasuliseks veel „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ ja psühholoogia erialal lisandub tasuta bakalaureuseõppekavale tasuline osakoormusega õppekava.

Dekaan Raul Eamets lausus üliõpilastega peetud koosolekul, et lähema 3–5 aasta jooksul läheb kogu sotsiaalvaldkonnas magistriastme sessioonõpe tasuliseks. UT küsimusele selle väite kohta vastas Eamets, et kindlas kõneviisis ta seda öelda ei saa, kuid nentis, et suure tõenäosusega ootab tasuliseks muutumine ees enamikku sotsiaalteaduste valdkonna sessioonõppe magistrikavasid. Ta lisas, et praegugi toimub valdkonnas magistriõpe tsükliõppe vormis, et arvestada töötavate üliõpilastega.

Eamets selgitas magistriõppe tasuliseks minemist sellega, et kõrghariduse rahastamine lähiaastatel oluliselt ei muutu. „Kui riik panustaks vajaliku 1,5% SKP-st, siis ei oleks põhjust eraraha lisaks kaasata,“ põhjendas ta muudatuse vajalikkust.

Uus karjäärimudel on paindlikum

Nüüd on jõutud ümberkorraldusteni, mille eesmärk on säilitada akadeemilise töötaja kindlustunne ja motivatsioon kogu karjääri vältel. Kõik pole siiski veel lõpuni selge – ees on ootamas arutelud tenuuriprofessuuriga seonduvate põhimõtete üle.

Kindlasti muutub edutamisel oluliseks see, kuidas hindab töötaja tulemusi struktuuriüksuse juht. Praegu on atesteerimiskomisjonid toonud esile, et sageli jääb neil juhtide (ja ka programmijuhtide) hinnang saamata. Põhjused on erinevad, aga oma osa on kindlasti juhtide suurel töökoormusel.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.