Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi (EAÕS) aastakoosolekul 2020 pidas riigikohtu esimees Villu Kõve reljeefse ja märgilise kõne. Ettekande taustaks on, et Tartu Ülikooli õigusteaduskond läks osaliselt üle tasulisele õppele, sest finantsolukord on lihtsalt nii halb. Villu Kõve kõnes räägitakse küll TÜ õigusteaduskonnast, aga äratundmist on siin laiemalt kõigile, kellele läheb korda akadeemia hea käekäik ja kes on viimaste aastate arenguid vaadanud kasvava murelikkusega.

 

 

 

Väljavõtteid riigikohtu esimehe kõnest:

• “Ma alustaksin võib-olla tõesti sellest välisvaatest, siit kohtusüsteemi poolt: kes meile siin sisenevad, mis on need probleemid meil õigushariduse poole pealt, mis tunduvad vähemasti olevat, ja kuidas siis võiks neile edaspidi vaadata, ja siis ma vaatan natuke ka seda Tartu Ülikooli poolt, kuidas see mulle paistab, võib-olla paistab väga mustalt.”
• “Edasi on valuline teema Tartu Ülikooli õigusõpe. Nüüd ma olen jälginud neid ja oma sellise kallutatud ja kõrvalt sellise musta vaatega. Mulle tundus, et kui ma olen seal nõupidamistel osalenud, et ma olen nagu Titanicu pardal, mis täie hooga põrutab vastu jäämäge. Vähemasti kõik näevad seda, aga orkester mängib ja me aru ei saa. Mulle tundub, et see teaduskond on nüüd sellesse suurde ülikooli ikkagi täiesti ära mattunud. Nagu mingisuguse sauruse jalgade all, kes trambib ümberringi ja esitab selliseid nõudmisi ja ise ei paku mitte midagi. See ei ole perspektiivne. Seis on selline, et õigusteaduskonnal on katastroofiline rahaline olukord. On võlad, me ei suuda jätkusuutlikult tasuta õppe olukorras finantseerida end täna ja ei ole mingit uut mudelit ka leidnud. Täna me mõtleme, et me vargsi liigume siis sessioonõppele ehk sisuliselt me üritame siis tasulist õpet taastada, aga see ka ei tundu ikkagi minu arusaamist mööda olevat mingisugune võluvõte. Kui ma vaatan, mis meil siin halba on tekkinud, siis ma vaatan, et kogu selles suures ülikoolis tundub niimoodi, et õigusteaduskond jooksebki praegu peaga vastu seina. See on nagu võitlemine millegi suurega, mis on täiesti lootusetu. Kogu see suur ülikool on nagu mingis mõttes monstrum, mammut.”
• “Kogu see finantseerimine või ütleme, kui praegu arendada ennast ja üritada kuidagi silma paista õigusteadlasena, siis sa pead tõesti neid publitseerima, mis on jälle üks selline reaalteadustest tulnud asi, et sa pead ise raha tooma. Kui sa tahad siin edasi jõuda ülikoolis, sa pead tooma grante ehk ise ennast finantseerima, laias laastus leidma selle raha. Samas õigusteaduses grantide saamine on nagu suur loterii – üks kümnest, tohutu töö ja tulemus tavaliselt nullilähedane. See paratamatult on niimoodi, et see juura on rahvuslik teadus, kus paratamatult ka rahvusvahelistes projektides sa pead midagi sellist olematut või näiliselt väga olulist näitama, et kuskilt mingit raha kui kuldkala saada. Sellele rajada seda teadust tundub mulle ausalt öelda mõttetu.”
• “Lisaks ka see kohutav normistik, mis tuleb ülikoolist. Ma ei kujuta ette, kas Eestis on inimesi, kes kõike seda hoomavad, lex universitast, mis sealt tuleb. Tohutud eeskirjad, nõudmised, kõik, mis on… Kui need kodifitseerida ära, saaks sealt uue koodeksi kokku, ma arvan. Õigusteaduskond lihtsalt lahustub sellesse masinavärki ära, mulle tundub. See on tegelikult ikkagi päris tõsine mure. Ja kui ikkagi ei maksta selle kõige eest mingisugust palka, ise pead endale tööd otsima, sisuliselt endale raha leidma, siis inimesed töötavadki valdavalt mujal ja ei aitagi mitte midagi muud. Kui on suured nõudmised siin ülikoolil, siis ongi nii, et lõpuks ei olegi kedagi, sest noorte kaasamiseks meil mingit kontseptsiooni ei ole, keda me võidame siin stipendiumitega neid tulevasi õppejõude, kui me neile palka ega midagi ei suuda maksta, kui meil kohtigi ei ole.”
• “Minul ei ole siin midagi head öelda, mida siis täna võiksime teha, aga vähemasti sellise bürokraatia ja sellise finantseerimisega minule tundub, et see ei ole jätkusuutlik.”

4. detsembril EAÕSi aastakoosolekul toimunud ettekanne „Mure õigushariduse pärast ehk kuidas koolitada perspektiivis kõrgetasemelisi juriste?” on järelvaadatav seltsi kodulehel.