Foto: Janek Jõgisaar / Bioneer.ee

See, mis võimaldab Eesti ülikoolidel rahanappuses ellu jääda, on kõigile asjaosalistele teada, kuid vajab enam selget väljaütlemist: ülikoole kui organisatsioone toidab ja hoiab elus akadeemiliste töötajate tasustamata ja vabal ajal tehtud töö. Selline asjade korraldus on Eesti ülikoolides paljude akadeemiliste töötajate – eriti õppetöö läbiviijate – jaoks saanud pea iseenesestmõistetavaks. Loengute ettevalmistamine ja läbiviimine, uute ainekursuste väljatöötamine, juhendamine, üliõpilastega suhtlemine, õppekava arendus ja õppetööga seotud koosolekud, pidev teadusrahastuste taotlemine, teadusprojektide läbiviimisega seonduv administratiivtöö, projektikoosolekud, erinevates komisjonides osalemine ning lisaks muud kümned väiksed ootamatud igapäevased kohustused ülikoolis söövad suure osa akadeemiliste töötajate igapäevasest tööajast. Ülalmainitud tööülesanded, mis on vajalikud ülikooli eluspüsimiseks, on aga akadeemilise töötaja töösaavutuste hindamisel sisuliselt väärtusetud.

Loe miks ja kuidas ajakirjast “Sirp” 2018. aastal ilmunud loost. Vahepeal ei ole midagi muutunud!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.