Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) on mures Tallinna Ülikooli (TLÜ) otsuse pärast mitte kuulutada 2022. aasta sügisel välja vastuvõttu infoteaduse bakalaureuse õppekavale. Plaani osas on kriitiline ka Rahvusraamatukogu, kus pärast renoveerimist on vaja juurde uusi, kaasaegsete teadmistega töötajaid.

“Seega mõjutab vastuvõtu peatamine infoteaduse eriala bakalaureuseõppesse aastal 2022 tähelepanuväärselt raamatukogusid ja kogu infosektorit ning takistab nii infoühiskonna arengut kui ka eesti rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi elujõulist ja kestlikku arengut Eestis,” kirjutas Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo pöördumise TLÜ rektorile ning kultuuri- ja haridusministritele.

Raamatukoguhoidjad on mures plaani pärast lõpetada infoteaduse vastuvõtt TLÜ-s

 

Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul seaks otsus lõpetada vastuvõtt infoteaduse bakalaureuse õppekavale 2022. aastal ohtu raamatukogunduse tuleviku Eestis.

“Tartu Ülikooli koolitab käesoleval ajal infotöötajaid vaid infokorralduse rakenduskõrghariduse õppekaval, mis sai 2017. aastal avaldatud õppekavade rahvusvahelisel kvaliteedi hindamisel kriitilise hinnangu,” rõhutas ta ja lisas, et kui neid puuduseid ei suudeta tuleva aasta aprilliks kõrvaldada, pole Viljandi Kultuuriakadeemiast Tartu Ülikooli üle toodud infoteaduste õppekava jätkusuutlikkus tagatud.

Seega on Teriku sõnul Tallinna Ülikool ainus ülikool Eestis, kus on siiani võimalik omandada infoteadusharidust kõigil akadeemilise koolituse tasemetel.

Terik: infoteaduse bakalaureuse kaotamine seab ohtu raamatukogunduse tuleviku

Siinjuures teeb asja kuriooseks see, infoteadus ei ole TLÜ vastutusvaldkonnas. See tähendab, et haridus- ja teadusministeerium õpet rahaliselt ei toeta (TLÜ ei korralda sügisel vastuvõttu ka kolmele magistriõppekavale). Ehkki Tallinna Ülikool on mitmel korral taotlenud infoteadust ülikooli üheks vastutusvaldkonnaks, siis ei ole haridus- ja teadusministeerium seda rahuldanud (TLÜ ei ava sügisest infoteaduse eriala ja kolme magistriõppekava). 

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher ütles Postimehele, et kõrghariduses jaotuvad õppekavad ehk õpetatavad erialad õppekavagruppidesse, mille põhiselt antakse ülikoolile õpetamisõigus ning määratakse ka vastutusvaldkonnad.

Tema selgitusel on vastutusvaldkondade jaotamisel üheks põhimõtteks, et ülikool pakub vastavas grupis õpet kõigil kolmel astmel – see tähendab, et lisaks õppele tehakse valdkonnas ka teadust ja õpe on teaduspõhine.

“Infoteaduse õppekava kuulub ajakirjanduse ja infolevi gruppi ning selles puudub Tallinna Ülikoolil doktoriõpe,” rääkis ta ja lisas, et selles õppekavagrupis on vastutus Tartu Ülikoolil. “Seal on kõrghariduse I astmel infokorralduse õppekava, kus vastuvõetute arv on üle kahe korra suurem kui Tallinna Ülikoolis.”

Miks ei saa Tallinna Ülikool avada infoteaduse eriala?

 

“Kui ülikoolide rahastamine, sh TLÜ rahastamine riigi poolt jääb samale tasemele, on täiesti selge, et samamoodi me eestikeelset õpet teha ei suuda,” ütles Tallinna ülikooli arendusprorektor Katrin Saks.

Esialgu lõpetatakse TLÜ infoteaduse vastuvõtt üheks aastaks.

Saks lisas, et kuigi õpetajate tulevane palgatõus on tervitatav, tekitab muret siiski õppejõudude palk.

TLÜ ei korralda sügisel vastuvõttu ka kolmele magistriõppekavale

 

Saks lisas, et hiljuti on ka rektorite nõukogu juhtinud tähelepanu sellele, et kõrghariduse jätkuva alarahastamise korral on ülikoolid sunnitud astuma samme, mis vähendavad kõrghariduse kättesaadavust Eesti ühiskonna jaoks olulistel õppekavadel.

Saks lisas, et kui viimastel aastatel on kasvanud Eestis nii keskmine brutopalk, tarbijahinnaindeks kui ka õpetajate palk, siis ülikool jääb praeguse rahastuse tõttu muust ühiskonnast maha.

TLÜ ei ava sügisest infoteaduse eriala ja kolme magistriõppekava

Pange taaskord tähele võrdlust õpetajate olukorraga, mida Tallinna ülikooli arendusprorektor Katrin Saks korduvalt välja tõi. Võrdlus õpetajatega käis läbi ka 10. novembril 2021 toimunud Riigikogu kõrghariduse toetusrühma seminarilt „Revolutsiooniline situatsioon Eesti kõrghariduses: kui ühed ei saa ja teised ei taha enam vanaviisi“ (leiad siit).  

Peab meeles pidama, et õpetajad ei ole õppejõudude ees riigi jaoks prioriteet mitte juhuslikult, vaid kuna õpetajatel on tugev ametiühing, millel on võimekus oma huve järjepidevalt kommunikeerida ja vajadusel ka streikida. Tänu akadeemiliste töötajate esindusorganisatsioonide ühisele survele (ametiühingud, Teaduskoda, ENTA) saavutasime teadusleppe elluviimise!

LIITU AMETIÜHINGUGA – SAAVUTAME KOOS HARIDUSE JÄTKUSUUTLIKU RAHASTAMISE JA PALGASTABIILSUSE!