Täna avalikustasid Eesti Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda ühise veebipõhise rahvaalgatuse, mille eesmärk on korrastada kõrghariduse ja teaduse rahastamist.

Lisa oma allkiri rahvaalgatuse.ee lehel!

Algatajate eesmärk on survestada otsustajaid-poliitikuid, et sõnadelt mindaks üle tegudele. Kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastus on sisemajanduse kogutoodangu lõikes kukkunud viimase seitsme aasta jooksul ligi kolmandiku (kõrghariduses vastavalt 1,5%-lt 1,0%-le ja teaduses 0,83%-lt 0,66%-le). Ilma rahastuse jõulise suurendamiseta on võimatu säilitada tugevat rahvuslikku kõrgharidus- ja teadussüsteemi ning lootusetuks muutub innovaatilise majandusega Põhjamaade elatustaseme püüdmine. Rahastuse korrastamine võimaldaks säilitada tasuta eestikeelse kõrghariduse, tõsta teadustöö kvaliteeti ja parandada koostööd ettevõtete ning ülikoolide vahel.

Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu eesistuja Triin Roosalu sõnul on Eesti kõrghariduse ja teaduse rahastamine oluliselt maha jäänud majanduskasvust ning selle tulemusena on akadeemiliste töötajate palgad kasvanud muu avaliku sektori ja erasektori palkadest oluliselt aeglasemalt: „Päriselus tähendab see Eestist lahkuvaid noori teadlasi, kiratsevat kõrgharidust ja manduvaid rahvusteadusi.”

Teaduskoja eestvedaja Andi Hektor rääkis, et ilma tugeva teaduse ja ülikoolideta jätame Eesti tulevikuta, tippteadmisteta oleme tänapäeva maailmas otsekui alasti – olgu teemaks tulevikumajandus või võitlus koroonaviirusega lähikuudel.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Eleri Pilliroo sõnul on kõrgharidusrahastuse vähenemine osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust märk sellest, et erinevalt paljudest Euroopa riikidest ei väärtusta Eesti kõrgharidust piisavalt: „Ilma lisanduva riigipoolse toetuseta kõrgharidusele seisavad kõrgkoolid järjest rohkem silmitsi vajadusega teha ohverdusi kas õppe kvaliteedi või ligipääsetavuse arvelt. Samas on paljud meie naaberriigid nagu Soome, Rootsi ja Taani viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud avalikke investeeringuid kõrgharidusse. Praeguse alarahastatuse jätkudes satub pikemas perspektiivis ohtu nii eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus, Eesti majanduslik konkurentsivõime kui ka ühiskonna sidusus.“

Rahvaalgatuse eestvedajad soovitavad teha kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse korraldamise seadustes muudatused: määrata riikliku kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse määrad suhtena sisemajanduse kogutoodangusse ning lisada kolmepoolsete palgaläbirääkimiste kohustuse akadeemiliste töötajate, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel.

Rahvaalgatusega saab tutvuda ja seda allkirjastada kuni 12. aprillini!

Lisa oma allkiri rahvaalgatuse.ee lehel!

Levita rahvalagaust sotsiaalmeedias:

#RahvaalgatusKõrgharidusTeadus

#Kõrgharidus1_5protsenti

#Teadus1protsent

#vaenekõrgharidus