Foto: riigikogu.ee

Järelkajadena riigikogus toimunud OTRK arutelu „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ üle (9. dets. 2021) kirjutavad Tartu Ülikooli tudeng Katariina Järve (Rahvas näeb, rahvaesindajad mitte) ja EMÜ nooremteadur ning EMÜ ametiühingu esimees Heiki Lill (Absurdistan) sellest, et riigijuhid ilmselt ei saa kõrghariduse probleemidest aru.

 

Üliõpilasena pean nentima, et riigikogu suures saalis oleksid pidanud saama sõna rohkem inimesi, mitte ainult rektorid ja poliitikud. Poliitikute tühjade lubaduste ja mõttekäikude, et “raha lihtsalt ei ole” asemel oleks võinud suures saalis kuulata neid, kes puuduliku süsteemiga iga päev kokku puutuma peavad, näiteks tudengid ja alamakstud õppejõud. (Katariina Järve)

 

Kolmapäeval võeti vastu tuleva aasta riigieelarve. Neljapäeval, üks päev peale kõrgharidusele 2022 aastaks raha määramist riigieelarve vastuvõtmisega, hakati Riigikogus arutama „Kõrghariduse rolli, kvaliteeti ja rahastamise aluseid“. Kas selline otsustamise ja arutamise järjekord on loogiline? Esmalt otsustatakse ära, palju raha antakse ning seejärel hakatakse arutama, kui palju peaks raha olema? (Heiki Lill)

 

Veelgi suuremat hämmingut tekitas riigikogu saalis toimunu. Kuidas on võimalik, et inimesed, kes nõustuvad sellega, et haridus on oluline ning eestlased peaksid pürgima maailma kõige targemaks rahvaks, viivad riigikogus kõrgharidusest rääkides ikka teema mujale. Olgu selleks erinevate sugude tunnustamine või kõrged elektrihinnad. (Katariina Järve)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.