Foto: Pixabay.com

Eesti kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid ütlesid oma ühispöördumises, et kõrghariduse alarahastatus on julgeolekuoht, vahendab ERR. Praeguse taseme hoidmiseks on ülikoolidel vaja raha 25 miljonit eurot ja sealt edasi peaks kõrghariduse tegevustoetus kasvama 15 protsenti igal aastal järgmise nelja aasta jooksul – kokku tähendab see lisaraha 300 miljonit eurot. Olulisimad väljavõtted ERRi artiklist:

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser märkis, et Tartu Ülikoolis käib praegu akadeemiliste toetuste rahastamine teadusraha arvelt.

“Kõrghariduse maja põleb ja me peame tulekahju kustutama enne kapitaalremonti,” ütles Toomas Asser.

Probleemiks nimetas Toomas Asser ka õppimise kõrvalt töötamist. “Toetuste süsteem üliõpilastele on ebapiisav. Laenusüsteem on röövellik. Töötavatel üliõpilastel on suurem stress.”

Rektorid olid ühel meelel, et Eestis oleks mõistlik jätkata tasuta kõrgharidusega.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et kõrghariduse tasuliseks muutmine võib viia noori potentsiaalseid tudengeid Eestist hoopis välismaale õppima.

1,5% SKP-st kõrgharidusele, tasuta kõrgharidust ja ajakohast stipendiumite süsteemi tudengitele on ametiühingud ja tudengid juba aasta aegaa küsinud ja sõlminud teadusleppe eeskujul Eesti haridusleppe, millele endiselt oodatakse ülikoolide ja erakondade allkirju.

Toetame ettenägelikku pikaajalist strateegiat piisava rahalise kattega, et tagada haridusvaldkonna töötajate palgakindlus nii praegu kui ka kaugemas tulevikus!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.