14. septembril asusid Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Ametiühing kollektiivläbirääkimistesse, et pikendada ülikoolis kehtivat kollektiivlepingut. Tartu Ülikooli Ametiühingu poolt osalesid koosolekul juhatuse esimees Ruth Tammeorg, juhatuse liikmed Kersti Taal, Stefan Groote, Marko Kaasik, arendusspetsialist Tauri Tampuu; Tartu Ülikooli juhtkonna poolt kantsler Kstina Vallimäe, akadeemiline sekretär Tõnis Karki, personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas ja jurist Helin Jaakma. Järgmine kokkusaamise toimub kuu aja pärast 12. oktoobril.

Samal päeval, 14. septembril, võttis Euroopa Parlament vastu seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus, st. nn miinimumpalga direktiiv (tutvu seadusandliku dokumendiga siin), millega nähakse ette, et liikmesriigid, kus kollektiivlepingutega kaetud on alla 80% töötajaist, peavad koos sotsiaalpartneritega looma kollektiivlepingutega katvuse suurendamiseks tegevuskava (loe uudist Euroopa Parlamendi lehel).

2.  Lisaks kehtestab iga liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on väiksem kui 80 %, raamistiku kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste loomiseks, kas seadusega pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel. Need liikmesriigid töötavad välja ka tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel või sotsiaalpartnerite ühise taotluse alusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Tegevuskavas esitatakse selge ajakava ja konkreetsed meetmed kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse järkjärguliseks suurendamiseks, austades täielikult sotsiaalpartnerite autonoomiat. Liikmesriigid vaatavad tegevuskava korrapäraselt läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel või sotsiaalpartnerite ühise taotluse alusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Igal juhul vaadatakse selline tegevuskava läbi vähemalt iga viie aasta järel. Tegevuskava ja selle ajakohastamine avalikustatakse ja sellest teatatakse komisjonile.

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus)

(25)   Liikmesriikides, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on kõrge, on madalapalgaliste töötajate osakaal väike ja miinimumpalk kõrge. Liikmesriikides, kus madalapalgaliste osakaal on väike, on kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr üle 80 %. Samuti on enamikus liikmesriikides, kus miinimumpalk on keskmise palgaga võrreldes kõrge, kollektiivläbirääkimistega hõlmatus üle 80 %. Seetõttu peaks iga liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on alla 80 %, võtma meetmeid selliste kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Iga liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatus jääb alla 80 % künnise, peaks looma raamistiku kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste loomiseks ning koostama tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks, et suurendada järk-järgult kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määra. Selleks et austada sotsiaalpartnerite autonoomiat, mis hõlmab nende õigust kollektiivläbirääkimistele ja mis välistab igasuguse kohustuse sõlmida kollektiivlepinguid, tuleks kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse 80 % künnist käsitada üksnes näitajana, mis toob kaasa kohustuse koostada tegevuskava.

(Euroopa Parlamendi 14. septembri 2022. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus)