Foto: kultuur.info

Tartu Ülikoolis käib uue emeriteerumise korra väljatöötamine. Kavandi kohta saatis oma seisukohad ka Tartu Ülikooli Ametiühing. Arvamus põhineb ametiühingu liikmete antud sisendil. TÜ Ametiühingu ettepanekud on järgmised:

Emeriteerumise eesmärgiks peaks olema pensioneerunud töötaja tugev side ülikooliga.

Tartu Ülikooli Ametiühing on saanud liikmetelt tagasisidet sooviga käsitleda emeriteerumise teemat laiemalt, luues lisaks emeriitprofessoritele ja emeriitdotsentidele ka emeriitteadurite staatuse pikaajaliselt Tartu Ülikoolis töötanud vanemteaduritele.

Emeriteerumise korra kavandis on kirjas emeriitdotsendi nimetuse andmise ja emeriitdotsendi tasu määramise lõpetamine 31. detsembril 2021. aastal.

Tartu Ülikooli Ametiühing ei pea seletuskirjas toodud põhjendust piisavaks, sest perspektiiv akadeemiliste töötajate järelkasvule saada valituks professoriks ei sõltu kuidagi emeriitdotsendi staatuse olemasolust.

Soovitame jätkata emeriitdotsendi staatuse olemasolu ka pärast 31. detsembrit 2021. a. ning tuua sisse lisaks emeriitteaduri nimetus. Enamuse praktilisest õppetööst tudengitega (seminarid, praktikumid, välitööd jne) teevad ikka dotsendid, õpetajad ja teadurid. Professorid reeglina piirduvad loengutega. Seepärast on emeriidistaatuse omistamine ainult professoritele Tartu Ülikooli Ametiühingu liikmete arvates ebaõiglane.

Emeriitteadurite tasu võiks olla 50- 75% emeriitdotsendi tasust.

Emeriteerumise tasud võiksid olla teatud määras, näiteks ühe kolmandiku osas toetatud riiklikult makstavatest summadest teadusrahastuse tõusu arvelt.

Pikka aega Tartu Ülikoolis töötanud teadlastel on oluline ka pärast pensioneerumist olla seotud Tartu Ülikooliga ja emeriitdotsendi ning -teaduri nimetus aitab kergendada üleminekut aktiivsest tööelust mitte nii aktiivsesse tegevusse, samal ajal jätkates jõudumööda teadustööga, sh teadusartiklite kirjutamisega.

Võimalus pensioneerudes kasutada tööalast meiliaadressi, saada infot ülikooli/üksuse tegemistest st kuuluda listidesse, olla kutsutud (avalikele ja erialastele) seminaridele ja üritustele, omada ülikooliga seotud identiteeti, (sh teadustöö puhul, konverentsiesinemistel, jne), mida emeriidi staatus võimaldab, on kõik väga tähtis.

Emeriitprofessorid, -dotsendid ja -teadurid saavad olla ülikoolis abiks lõputööde retsensentidena, mentoritena, nõuandjatena projektide juures jne, nii et kasu on mitmepoolne.

Edaspidiseks on oluline mõelda ka mitteakadeemiliste Tartu Ülikooli töötajate (näiteks insenerid, üliõpilasi õpetavad raamatukoguspetsialistid) emeriidistaatuse peale, sest kõik ülikoolis pikaajaliselt töötanud pensioneerunud inimesed on kindlasti olnud ülikoolile pühendunud. Sarnane kord kehtib mitmes arenenud riigis.

Näiteks Detroidi Ülikoolis on teatud tingimustele vastamisel sätestatud järgmine kord:
http://udmercy.edu/academics/academic-affairs/files/index/Librarian_Emeritus_Policy.pdf

Mõned nimetatud Detroidi Ülikoolis kasutuses olevatest privileegidest ei ole ka Tartu Ülikoolis sisse viies kulukad, kuid ometi aitavad nad hoida sidet oma tööelus suure panuse andnud pensioneerunud töötajate ja ülikooli vahel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.