Foto: Isabel Jezierska Autor/allikas: Erakogu/ERR

Magistrant Isabel Jezierska Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusest kirjutab oma UK kogemusele tuginedes sellest, et akadeemilised töötajad ja tudengid võiksid olla otsustavamad ja “radikaalsemad”. Isabel Jezierska kirjutab artiklis: Iabel Jezierska: ehk oleks aeg meelt avaldada?.

“Peale selle tuli päevavalgele veel üks minu mõtteviga: et meeleavaldamine ja streikimine pole demokraatlikud ning jõulised žestid nagu nädalatepikkune loengute ärajätmine või õppehoonete hõivamine ei kuulu demokraatlikku ruumi.”

“Mulle näis, et demokraatia on midagi, mida kas on või ei ole. Sheffieldi Ülikooli streikidest osa võttes mõistsin aga, et demokraatiat peab iga päev kollektiivselt taaslooma.”

“Tegelikult on meeleavaldamine, piketeerimine ja streikimine osa demokraatia tööriistakastist ning kodanikena saame nende abil tõstatada olulisi probleeme, mida ühiskonnana arutada ja lahendada. Meeleavaldused võivad osutuda vajalikuks olukorras, kus võimupositsioonil olijad ei ole valmis kogukonnaga dialoogi astuma ega üheskoos probleeme lahendama. Jõulised väljaastumised on mõnikord ainus viis, kuidas arutelu algatada.”

“…ülikool ei tohi kujuneda kõrgharidusteenuse platvormiks, kus juhtkond on justkui ettevõtte omanik, ülikooli töötajad nagu Bolti taksojuhid, kes pakuvad kõrgharidusteenust, ning üliõpilased kui tarbijad, kes ostavad kõrgharidusteenust turult.”

“Tartu Ülikooli rektoraat on (veel) ülikooli töötajate liitlane. Naljakal kombel näibki praegu, et siinsete kõrgkoolide rektorid seisavad üksipäini kõrghariduse õiglase rahastamise eest, ülikoolide töötajad ja üliõpilased aga vaatavad seda kõrvalt, nagu see neid ei puudutakski.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.