Riigieelarvestrateegia praegune kavand näeb ette kõrghariduse rahastamise külmutamise ja isegi vähendamise järgmiseks neljaks aastaks. Seda silmas pidades tegi Rektorite Nõukogu (RN) ettepaneku esitada ülikoolide ühine seisukohavõtt. Esitatava seisukohavõtu ettevalmistamise üks osa oli konsulteerimine ametiühingute ja üliõpilastega.

Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühenduse UNIVERSITAS vastus, seoses RNi poolt esitatud seisukohavõtu mustandiga, on toodud täistekstina allpool:

…

4.09.2019

Vastuseks Rektorite Nõukogu pöördumisele Ülikoolide kooskõlastatud strateegia kujundamiseks kõrghariduse rahastamisperspektiivi suhtes.

Täname Rektorite Nõukogu olulise algatuse eest välja kujundada ülikoolide ühine strateegia oma tegevuse ümberkorraldamiseks lähtudes Eesti Vabariigi eelarvestrateegiast 2020-2023.

Ka meie jaoks on oluline välja tuua probleemid kõrghariduse rahastamises, et avalikkusele ja valitsusele ei jääks vale muljet, et probleem on vaid teadusrahastusega. Oluline on, et mõistetaks, et rahastuse probleem on kogu akadeemilist personali puudutav – nii peamiselt õppetööd kui ka teadust tegevat personali puudutav. Seetõttu soovime, et pöördumises mainitakse ka endiselt lahenduseta teadusrahastuse küsimust.

Mõistame, et kirjas toodud punktid võimalikeks kärpetegevusteks on Rektorite Nõukogu äärmine samm suunata Eesti Vabariigi otsustajad tagasi mh teadusrahastuse vähemalt 1% SKPst tagamise teele, mis on avalikkuses juba poolehoiu võitnud. See on poliitilise tahte küsimus, sest tarvis on vaid 47 miljoni euro lisamist riigieelarvest teadusele. Käesoleva aasta riigieelarve maht on 11,31 miljardit eurot ja kasv võrreldes möödunud aastaga 7%. Aastas lisanduv summa moodustaks vaid 0,4% tänavusest riigieelarvest.

Juba praegu ütleb UNESCO statistika, et toimub pidev teadlaste arvu langus Eestis.

Iisraelis ja Lõuna-Koreas on suunatud teadusele ja arendusele  4.3% SKP-st. Need riigid tahavad püsima jääda. Eesti Vabariigis on alates detsembrist 2018 olemas õigustatud ootus, et teadusesse ja arendusse panustatakse 1% sisemajanduse kogutoodangust. Sellele peab lisanduma ettevõtluse poolne panus 2%, nii et kokku saavutame  Eestis kui endast lugupidavas riigis kohase 3% SKPst teadusele ja arengule, nii on kirjas Eesti Vabariigi teadus- ja arendustegevuse arengukavas.

Kahtlemata, Rektorite Nõukogu välja pakutud võimalikud tegevused ohustavad otseselt Eesti teadust ning ülikoolide töötajaid. Ülikoolid annavad nende punktide käivitamisel töötajatele võimaluse streigiks, näiliselt ülikoolide, aga tegelikult EV valitsuse vastu, sest kahtlemata töötajate valmisolek streikida suureneb. Siinjuures on ametiühingute, ENTA ja Eesti Teaduskoja koordineeritud seisukoht, tagamaks protestidele suuremat edu, et ülikoolid asuvad sektorilepingu läbirääkimistesse ja protestiaktsioonide ja kolmepoolsete läbirääkimiste tulemuseks on sektorileping.

Akadeemilised Ametiühingud lähtuvad oma seisukohavõtus töötajate heaolust ja leiavad, et Rektorite Nõukogu pöördumise teise ja kolmanda punkti elluviimine toob endaga kaasa otsese ohu töötajate niigi haprale turvatundele ülikoolis ja lisab juurde tohutu stressi allika. Ametiühingud ei nõustu niisuguste järeleandmiste tegemisega. Näeme lahendusena resoluutsemat kollektiivset tegutsemist, sh streikimist.

Peame õigeks lähtuda ülikoolide tegevuse võimalikul ümberkorraldamisel kõigepealt ülikoolide töötajate, õppejõudude ja teadlaste  kui ülikoolide arengut tagavate spetsialistide turvalisusest ning õigustatud ootusest rahulikule ja harmoonilisele töökeskkonnale.  See omakorda on eeltingimuseks üliõpilaste haridusele ning haritusele ja akadeemilise järelkasvu olemasolule. Eelneva valgel, ülikoolide ühine strateegia oma tegevuse ümberkorraldamiseks kehtivast finantsperspektiivist lähtudes peaks kesksete eesmärkide seas kajastama ka akadeemilise töötaja heaolu (seni välja pakutud kõrghariduse kvaliteedi säilitamise ja üliõpilaste ees võetud kohustuste tagamise kõrval). Akadeemilise töötaja (sh mitte ainult teadlase) viletsa olukorra teema on juba toodud avalikkuse teadvusesse ametiühingute ja ENTA ja Eesti Teaduskoja tegevuse läbi. Oleks mõistlik, et ka ülikoolid tõstatavad selle probleemi ja saadavad sellega töötajaskonnale selge signaali, et protestiüritustes kaasa tegemine on ülikoolide poolt “heaks kiidetud”.

Auditoorne töö on õppe põhikomponent. Auditooriumis tekib üliõpilase ja õppejõu vahel sünergia. Auditoorse õppetöö mahu vähendamine vaesestab õppimist ülikoolis. Nii jätkates võime välja jõuda olukorda, kus väikestel riikidel polegi tarvis ülikoole, sest kõik teadmised võib soovija õppida Cambridge’i või Harvardi ülikoolide MOOCide kaudu ning senine Eesti üliõpilane läheb kas Soome, Inglismaale või Ameerikasse, kus ta saab õppejõult auditoorse õppetöö abil sisukaid teadmisi.

Eesti Vabariigi valitsusel on tarvis mõelda, mida tähendab auditoorse töö vähendamine. Kas Eesti saab endale lubada vähem teadmisi omandavaid rumalamaid üliõpilasi?

Liigne sõltuvus projektidest, nagu see on praegu, on lubamatu. Töötajate jaoks õiglasteks töösuheteks on tarvis, et teadlastel on tagatud baassissetulek, nagu on kirjas ülikoolide üldtöökokkuleppe kavandis. Pool keskmist palka peab olema teadlastele garanteeritud, selle maht on ainult 0,07% SKPst.

Praegu on paljud akadeemilised töötajad tööl koormusega 0,1, 0,15 või 0,2 kohta – see ei taga mingit stabiilsust ning on tööstressi allikas. Kui teadlastel on baassissetulek garanteeritud, väheneb vajadus olla ebakorrektne projektide tööajatabeleid täites.

Otsustavalt tuleb lõpetada õppetöö toetamine teadustööks eraldatud vahendite arvelt. Siin peetakse silmas seda, et teadlastel on kohustus teha teatud määral õppetööd – nii auditooriumis kui ka tudengite juhendajatena. Samas, on teadlased enamuses 100% ulatuses projektide palgal; erandeid pole palju. Siit tuleneb, et kui teadlane osaleb õppetöös rikub ta kas projekti, millest ta töötasu saab, rahastuse tingimusi (st ei kuluta oma aega 100% seatud eesmärkide saavutamiseks) või teeb ta õppetööd oma vaba aja arvel ja tasuta (100% tööaega projektile + tasuta õppetöö). Seega saab auditoorse töö mahu kokku tõmbamine kõne alla tulla vaid teadlaste kohustuslikku õppetöö koormust vähendades kuni 5-10%ni nende tööajast ja nii, et üliõpilased ei kannata.

Oleme nõus Tartu Ülikooli Senati seisukohaga, et Rektorite Nõukogu ettepanekute võimalik mõju on ülikoolide jaoks ebasobiv ning ühineme ettepanekuga Rektorite Nõukogule jätkata läbirääkimisi Vabariigi Valitsusega järgmiste seisukohtade alusel:

Tartu Ülikooli senat peab endiselt prioriteetseks teadusleppest kinnipidamist ja teaduse avaliku rahastuse kasvu 1%-ni SKP-st. Selle kõrval on tõsiseks mureks tõusnud kõrghariduse rahastamine, mis on viimase kümne aastaga suhtena SKP-sse kahanenud 1,5%-lt 1%-le ja mis senise info kohaselt on järgnevateks aastateks külmutatud. Kui võrrelda seda riigi jõukusega, tähendab see, et kõrghariduse rahastamise kahanemine jätkub.

Senise rahastusega ei ole ülikoolidel võimalik kvaliteetse kõrghariduse andmist jätkata. Valitsus peab leidma lisaraha tasuta kõrghariduse ülalpidamiseks ja kasvatama rahastuse uuesti 1,5%-ni SKP-st või tõdema, et ei suuda 2013. aastast kehtinud tasuta kõrghariduse süsteemi terviklikult rahastada. Seoses sellega tuleb anda ülikoolidele märksa suuremad võimalused kehtestada õppetasud valitud õppekavade jaoks ja/või osaline üldine õppetasu kõikidele üliõpilastele.

Eraldiseisvaks teemaks ja riigi usaldusväärsuse proovikiviks on küsimus, kas peetakse kinni lubadusest maksta doktorantidele korralikku stipendiumi või luua nende jaoks nooremteadurite ametikohad. Selle lubaduse taga seisab meie akadeemiline järelkasv ja ülikoolide võimekus õpetada eesti keeles ka 10–20 aasta pärast.

Peame kogu Eesti ülikoolina jätkuvalt oluliseks lisaraha leidmist regionaalsete kolledžite jaoks, kuna kõrghariduse väheneva rahastamise tingimustes on õppe pakkumine väljaspool Tallinna ja Tartut eriti tugeva löögi all.

On iseenesest mõistetav, et ülikoolide regionaalsed tegevused on siseriikliku julgeoleku ning arengu tagatis ning vastavad vahendid peavad tulema riigieelarvest.

UNIVERSITASe juhatus

…

Vaata siseveebis ka TÜ senati poolset ettepanekut Rektorite Nõukogule samas küsimuses.