Ajad on ärevad. Venemaa pingutab musklit. Kuid ärgem unustagem, et 1939. a vaikiv alistumine sai toimuda vaid tänu sellele, et Eesti elas “vaikival ajastul”. Suurim oht ka kaasaegsele Eestile on seesama sisemine oht, st demokraatia kaotamine. Muster on sarnane nagu sõdadevahelises vabariigis, kus ebavõrdsuse kasv viis rahulolematuseni ja see omakorda demokraatia kaotamiseni. Demokraatiat saab hoida vaid majandusliku ja sotsiaalse ebavõrduse probleemiga tegeledes. Hirmutavaks näiteks on arengud Ameerika Ühendriikides. Skandinaavia mudel võiks olla lahenduseks. Siinjuures tuleb mõista, et Skandinaavia mudel ei ole eelkõige maksud. Skandinaavia mudel põhineb ametiühinguliikumisel. Makse saab ametisse astuv valitsus muuta, rohujuuretasandilt toimivat organisatsiooni on aga raske kõrvale heita. Et just põhiseadusega on tagatud töötajate ja tööandjate organisatsioonide olemasolu ja vaba tegutsemine ning ka streigiõigus, ei ole juhus, vaid näitab Eesti Vabariigi loojate ja Vabariigi taastajate arusaamist nende ühenduste olulisusest ühiskonna toimimisel.

Liitu ametiühinguga ja aja demokraatia ja Eesti asja!