Foto autor: Andres Tennus (TÜ multimeedia talituse fotograaf)

9. juulil allkirjastati Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Ametiühingu vahel uus kollektiivleping. Leping kehtib kolm aastat. Lepingut saab vajaduse tekkides jooksvalt kahepoolselt täiendada. Seni kehtis Tartu Ülikoolis igal aastal uuendatav 2010. aastal sõlmitud kollektiivleping. Kuna sisulisi muutusi lepingusse vahepealse kaheksa aasta jooksul ei tehtud – mis tähendab, et leping ei olnud enam ajakohane – pakkus TÜ Ametiühing kollektiivlepingu pikendamise asemel välja läbi rääkida uus leping.

Tulenevalt Eesti seadusandlusest, mis ei jäta kollektiivlepingutele olulist töösuhteid igakülgselt reguleerivat rolli (kollektiivlepe on pigem dokument, kus saab fikseerida tööandja poolt töötajatele seadusega sätestatud (miinimum)normist enam antud hüved), ja töötajate liitude vähesest kaasatusest riikliku poliitika kujundamisesse, peab nentima, et kollektiivlepingu sõlmimine on eelkõige tööandja poolse hea tahte väljendus, mitte osapoolte vastastikku võrdselt kasulik lepe.

Kollektiivlepingu leiad siit.

 

Mis kasu sõlmitud kollektiivleping sulle, kui TÜ töötajale, annab?

Äsja allkirjastatud leping ei jäänud mitte ainult deklaratiivseks hea tahte väljenduseks, vaid ülikool oli nõus lepingusse sisse kirjutama mitmeid olulisi hüvesid, mida TÜ oma töötajaile juba lühemat või pikemat aega pakub. Olulisimana neist saab välja tuua haiguspäevade hüvitamise teisest päevast alates, sealjuures on ülikool üks (vähemalt) viiekümnest heast tööandjast Eestis, kes seda teeb (ärileht.ee); ja palga säilitamine kaitseväe õppekogunemisel osalevale töötajale. Õppusel Siil 2018 osalenutele tagas ülikool palga säilimise rektoraadi vastava otsusega (ajakiri.ut.ee). Võimalik, et sarnased otsused on vastu võetud enne iga suurõppust, nüüd aga on ülikool lepinguga võtnud endale vastava kohustuse kõigi õppekogunemiste osas.

Hüvede lepinguga fikseerimine on oluline põhjusel, et kui eelnevalt oli tegu hüvedega, mille tööandja oli (oma heast tahtest) ühepoolselt andnud – st tööandja võis need hüved ühepoolselt (olude muutudes) ka ära võtta – siis nüüd on hüvede olemasolu kahepoolselt (TÜ ja TÜAÜ vahel sõlmitud kollektiivlepinguga) kokku lepitud ja töötajal on kindlus lepingus sisalduvaile hüvedele loota ka tulevikus. Ülikool on  oma töötajate heaks andnud olulised lubadused. Tartu Ülikool on hea tööandja, TÜAÜ tunnustab seda.

 

Mis kasu sõlmitud kollektiivleping TÜ töötajaskonnale, kui kollektiivile, annab?

Kollektiivlepinguga määrati kindlaks, et TÜAÜ esimees kaasatakse ülikooli töövoogu. Töövoog on keskkond, kust käivad läbi kõik ülikoolisisesed õigusaktid nende koostamise faasis ja kus teemast huviatud osapooled saavad arvamust avaldada. TÜ töövoogu on ligipääs vaid piiratud isikutel. TÜAÜ esimehe töövoogu kaasatus on märk TÜ valmisolekust suhelda oma ametiühinguga kui tõsiseltvõetava partneriga. TÜAÜ-l tekib võimalus hoomata ülikooli kui tervikut ja osaleda otsustusprotsessis. TÜAÜ saab, vaid olles kaasatud, täita oma kohust esindada töötajaid ja olla sotsiaalse dialoogi partner ülikoolile kui tööandjale.

 

Mis kasu sõlmitud kollektiivleping ülikoolile annab?

Kollektiivleping tagab ettevõttes töörahu – st töökollektiiv ei tohi streikida. Kuna streigiohtu ülikoolis on väga madal, ei saa seda ülikooli poolt vaadatuna oluliseks kasuks pidada. Kasu ülikoolile on pigem tulevikku vaatav, sest tugev ametiühing suudab kaasata töötajate ideed nii ülikooli juhtimisel kui ka kitsamalt mingis konkreetses töölõigus. Samuti omab tugev ametiühing suurt potentsiaali ülikooli töötajate huvide esindamisel väljaspool ülikooli, näiteks läbirääkimistel ministeeriumitega; seda eriti kui tegutsetakse üheskoos teiste ülikoolide ametiühingutega. Suhtluses riigiga võiks ülikoolile kasuks tulla ka kollektiivleping ja selles töötajaile lubatu, aga jällegi vaid juhul, kui ametiühing on piisavalt tugev, et kollektiivlepinguga kokkulepitu omaks kaalu ka riigi silmis (st et mitte ei juhtuks nii, et riigi silmis on ülikool ise “rumal”, et andis lubadusi, mida täita ei suuda).

 

Mis kasu sõlmitud kollektiivleping TÜAÜ liikmetele annab?

Ülikool võimaldab ametiühingu liikmele aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldataval koolitusel või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi ülikooli tegevuses. Tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine töötasu, kuid mitte rohkem kui viie päeva eest aastas (ametiühingute seadus näeb ette, et töötasu tuleb säilitada kahe päeva eest aastas, seega ülikool poolne vastutulek on arvestatav). Siinkohal on vaja TÜAÜ ja ametiühingu liikete aktiivsust ja loovat suhtumist antud eelise konstruktiivseks ärakasutamiseks.

 

Mis kasu kollektiivlepingu sõlmimine TÜAÜ-le kui institutsioonile annab?

TÜAÜ-l ei ole jõupositsiooni, millelt ülikoolilt midagi nõuda, ka ei ole käesoleval hetkel ametiühingul TÜ-le palju pakkuda – seda liikmeskonna vähesuse ja ebaaktiivsuse tõttu. Seetõttu võib kollektiivlepingut suuresti näha kui hea tähte avaldust töötajatele ja ka vastutulekut ametiühingule.

Ametiühingu esimehe töövoogu kaasatus on väga oluline, samuti tekkinud isiklikud sidemed. TÜAÜ jaoks on avanenud oluline võimalus ennast kehtestada kui tõsiseltvõetavat tegijat töötajate esindajana. Esimest korda on Tartu Ülikooli Ametiühing kaasatud ülikoolis langetatavatesse otsustesse ja juba otsustamise algstaadiumis. Tõnu Lehtsaare tagasipöördumisel kaplan-nõustaja ametipostile on loota ülikooli ja aü koostööle probleemilahenduse vallas. Rektor Toomas Asser lubas oma valimisprogrammis ülikoolile kaasavamat juhtimist. Sõlmitud kollektiivlepet võib näha ühe olulise sammuna sel teel, sest ametiühing on töötajaskonna kaasamise vahend. Olulise küsimusena jääb, kas TÜAÜ on võimeline sellise suure tüki alla neelama ja ära kasutama soodsad olud, mis on avanenud.

 

Tartu Ülikooli Ametiühing soovib, et TÜ töötajad oleksid teadlikud, et kollektiivleping on töötaja jaoks oluline dokument, millega peab kursis olema.  See on justkui sinu teine (kollektiivne) tööleping (kollektiivlepingu leiad siit).

Tugev ametiühing ja sisukas kollektiivleping võiksid olla ühel päeval argumendiks mitte ainult Tartu Ülikooli riikliku rahastamise aruteludel, vaid ka laiemalt kogu riikliku teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel – sinna tahame me jõuda!

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.