4. mai 2021  |   

Foto: Andres Tennus/TÜ

Tartu Ülikooli Ametiühingu esitatud soovitusi õigusaktile “Akadeemiliste töötajate töösuhteid käsitlevate senati määruste muutmine”, millega kehtestatakse nõuded teaduri ja lektori edutamiseks kaasprofessori kohale ning kaasprofessori edutamiseks professori kohale, ülikool arvesse ei võtnud. Näiteks ei pidanud TÜAÜ õigeks, et edutatav peab edutamisega kaasneva palgatõusu tervikuna katma enda poolt taotletud projektidest. TÜ jäi seisukohale, et selline kriteerium on põhjendatud, sest edutamise korral hinnatakse ka töötaja edukust TAL-tegevuseks vajalike vahendite taotlemisel. TÜ esitas omapoolse tagasiside põhjendustega, miks TÜAÜ soovitusi ei arvestatud. TÜ töötajail, kellel on huvi tutvuda TÜAÜ soovituste ja TÜ tagasisidega, palun pöörduda TÜAÜ poole aadressil union@ut.ee.

Allpool on toodud käesolev punkt TÜAÜ soovitustest ja TÜ tagasiside kõnealuse punkti kohta:

Ametiühing kirjutas:

(Määruse) Seletuskirjas on öeldud: “Rahastus. Selleks, et minimeerida riski, kus struktuuriüksusel ei ole piisavalt raha kõrgema ametikoha töötasudeks, on oluline, et edutamise aluseks olevad nõuded oleksid kujundatud selliselt, et kõrgematele ametikohtadele edutatavad töötajad suudavad tuua ülikooli lisaraha, mis kataks kõrgema ametikohaga kaasneva palgatõusu.”

Ülikool kasutab avalikku raha. Ülikooliseaduse § 2 punkti 11 lõige 1 sõnastab tegevustoetuse mõiste – kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu eraldatav toetus, mille eesmärgiks on luua võrdväärsed õppimisvõimalused kõigile võimekatele ja motiveeritud üliõpilastele ning tagada õppeasutusele tema missiooni, eesmärgi ja ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid.

Tartu Ülikooli Ametiühing soovib teada, miks on edutamise nõuetes kirjas, et kõrgematele ametikohtadele edutatavad töötajad suudavad tuua ülikooli lisaraha, mis kataks kõrgema ametikohaga kaasneva palgatõusu.

On vajalik, et akadeemilised töötajad taotlevad teadus- ja arendustöö projekte lisaraha toomiseks ülikoolisüsteemi, kuid see ei saa olla ainuke katteallikas ei kõrgemate ametikohtadega kaasnevaks palgatõusuks ega ka mitte akadeemilistele töötajatele palgaraha maksmiseks.

TÜ tagasiside, mittearvestamise põhjendusega:

1. Kõrghariduse praeguse rahastamismudeli juures ei ole tegevustoetusest võimalik katta kõiki ülikooli tegevusega seotud kulutusi, sh kogu akadeemilise töötajaskonna palgakulu. TÜ põhieelarvest moodustavad tulud õppetegevusest ja teadustegevusest mõlemad ca 50%. Kõrgematel ametikohtadel üldjuhul väheneb õpetamiskoormus ning suureneb teadustöö osakaal tegevustest. TAL-tegevuseks vajalike ressursside hankimine on üks akadeemilise töötaja tööülesannetest ning kõrgematel ametikohtadel selle tegevuse roll suureneb. Seega on asjakohane, kui edutamise korral hinnatakse ka töötaja edukust TAL-tegevuseks vajalike vahendite taotlemisel.

TÜAÜ jääb seisukohale, et edukuse hindamine projektide taotlemisel ja kohustus katta projektide summadega kogu kõrgema ametikohaga kaasnev palgatõus on kaks ise asja. Lisaraha saamine loomulikult iseloomustab teadlase edukust, aga see ei peaks olema palgaraha (ainuke) katteallikas. Näiteks võib teadlane olla saanud mitmeid projekte viieaastase atesteerimise perioodi jooksul ja peaks seega igati kvalifitseeruma ametikõrgendusele, aga kui tal juhtumisi viiendal aastal ei ole projekti, mis tähendab, et kuuendal (edutamisele järgneval) aastal raha pole, siis jääb ka edutamine tulemata. See pole normaalne. Edutamine peaks ikka olema seotud edukate tulemustega, mitte rahastamise seisuga mingil suvalisel ajahetkel.