Eesti Päevaleht 29. septembri 2021 lugu Ülikoolid: hariduse ja teaduse arvelt koonerdamine hakkab meie majanduskasvu nüsima algab all toodud lõikudega:

„Ülikoolides on sügavad probleemid, lisaks oleme saatnud ministeeriumitele mitu pöördumist, ent lahendusi pole näha,” tõdes Tartu ülikooli ametiühingu esimees Ruth Tammeorg. Tema abiga valmis avalikkusele mõeldud pöördumine (Eesti hariduslepe), kus loeti ette mured, mis on kõrgkoolidel ja teadusel juba aastaid olnud.

Akadeemiliste töötaja suurim mure tööturul on pöördumise väitel suur projektidest sõltumine. See tähendab, et palk tuleb eri projektide eelarvest, mitte otse riigi rahakotist. Alarahastatud kõrgharidus ainult süvendab probleemi.

Allolev artiklist pärit lõik tekitab küsimuse, kas ülikoolides juhtkonna tasandil tõepoolest ei mõisteta, kuidas täielik projektidest sõltumine on suuremalt osalt teadlastelt võtnud igasuguse töökoha- ja palgastabiilsuse:

Isegi kui mõni kõrgkool maksab põhipalka, ei tohi siht olla miinimumi maksmine. Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil märkis, et nende koolis on kõigil akadeemilistel töötajatel püsiv põhipalk, mis on seotud palgaastmestiku miinimumpalgaga. „Kuid need miinimumid peaksid olema kõrgemad. Pole sisulist vahet, kas akadeemilistele töötajatele makstakse miinimumpalka püsirahastusest või konkurentsipõhisest rahastusest, igal juhul pole see piisav. Miinimumpalk ei peaks olema meie eesmärk.”

Veel kirjutab Eesti Päevaleht seoses 2022. aasta riigieelarve seaduse (RES) eelnõuga: “Ent kõrghariduse tegevustoetuse osakaal SKP-st väheneb 2022. aastal eeldatavasti 0,02% võrra. See tähendab, et kui tänavu rahastati seda 0,56% ulatuses, siis tuleval aastal 0,54% ulatuses SKP-st.” Siit küsimus, kas õppejõud ja teadlased on valmis oma rahulolematust tegudes välja näitama ja koonduma sektori ametiühingute taha, kes RES-iga sellisel kujul ei lepi!