Kevadel 2020 koostasid Eesti Üliõpilaskondade Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ja Eesti Teaduskoda rahvaalgatuse “Kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamine”. Rahvaalgatus tegi ettepaneku: (1) määrata riikliku kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse määrad suhtena sisemajanduse kogutoodangusse vastavalt 1,5% ja 1%; (2) lisada kolmepoolsete palgaläbirääkimiste kohustuse akadeemiliste töötajate, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel.… Loe veel

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab probleemi tausta – kuidas töökiusu ära tunda ja kuidas töökiusu tõendada – ja toob näiteid. Milliseid tõendeid on vaja töökiusamise tõendamiseks ja millistel juhtudel see sisuliselt võimalik ei ole.… Loe veel

Kui soovime Eestile kasulikumat ja õiglasemat teaduspoliitikat, siis tuleb grandiskeem reformida nii, et see oleks ainult grandi täiendavate kulude keskne, mitte teadlaste palkade põhirahastus. Ajutise raha lõppemine ei paneks siis enam ohtu kogu (all)asutuse eksistentsi. Eriti kui ühendada põhitöökohtade rahastus ülikoolide ja asutuste õpetamise, rakendusuuringute jm ressurssidega.… Loe veel

Muudatuste kohaselt on tööandjal võimalik korraldada töötajale silmade ja nägemise kontroll ka perioodiliste tervisekontrollide vahel. Samuti lihtsustub kord, mille alusel tööandja hüvitab prillide soetamise kulu.… Loe veel

„Oleme Rektorite Nõukogu juhatuse kaudu varasema valitsuse liikmetega suheldes järjepidevalt rõhutanud vajadust suurendada ülikoolide õppejõudude palkade konkurentsivõimet. Nüüd, kui on kasvamas nii teaduse rahastus kui väheti ka ülikoolide tegevustoetus, saame astuda sellele eesmärgile sammu lähemale,” sõnas rektor Toomas Asser.… Loe veel