Kevadel 2020 koostasid Eesti Üliõpilaskondade Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ja Eesti Teaduskoda rahvaalgatuse “Kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamine“. Rahvaalgatus tegi ettepaneku:

(1) määrata riikliku kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse määrad suhtena sisemajanduse kogutoodangusse vastavalt 1,5% ja 1%;
(2) lisada kolmepoolsete palgaläbirääkimiste kohustuse akadeemiliste töötajate, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel.

Rahvaalgatuse menetlemine Riigikogus lõppes 16.03.2021 ja sel korral ei õnnestunud tagada akadeemias töökahakindlust ja akadeemiale jätkusuutlikkust. Kultuurikomisjoni vastuskirjas (leiad menetlusinfo alt) on muuhulgas öeldud:

“Kõrghariduse ja teaduse rahastamise teema on olnud kultuurikomisjoni töölaual juba ka enne
kollektiivse pöördumise esitamist ning vajab kindlasti jätkuvalt sisulist käsitlemist. Seetõttu
on kultuurikomisjon otsustanud algatada kõrghariduse ja teadus- arendustegevuse rahastuse
korrastamist puudutava arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus
käimasoleval kevadistungjärgul.

Täname veelkord väga olulise teema tõstatamise eest. Kuna tegemist on kõigi osapoolte ühise
murega, siis loodame, et leiame koostöös ka edasiviivad lahendused. Kõrghariduse ja teaduse
rahastamise teemal algatatava olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu toimumise ajast ja
detailidest teavitame teid eraldi.“

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingus on punkt:

“Töötame välja kõrghariduse rahastamise mudeli, mis võimaldab kaasata eraraha. “

Akadeemilised ametiühingud koos tudengite esindusorganisatsioonidega jätkavad tööd akadeemiliste töötaja töökoha- ja palgakindluse ning tasuta kõrghariduse jätkumise nimel.