Esmalt otsustatakse riigieelarves ära, palju raha antakse ning seejärel hakatakse arutama, kui palju peaks raha olema. Veelgi suuremat hämmingut tekitas riigikogu saalis toimunu. Kuidas on võimalik, et inimesed, kes nõustuvad sellega, et haridus on oluline ning eestlased peaksid pürgima maailma kõige targemaks rahvaks, viivad riigikogus kõrgharidusest rääkides ikka teema mujale. Olgu selleks erinevate sugude tunnustamine või kõrged elektrihinnad. … Loe veel


“Meie kõik armastame oma tööd ega kurda, et töömaht läheb regulaarselt üle töölepingus sätestatud piiri. Samal ajal ei saa ega ei tohi me leppida olukorraga, kus grantide hankimisest, taotluste kirjutamisest ning aruannete koostamisest saab meie põhiline tööülesanne, nii et õppe- ja teadustöö kvaliteet nihkub teisele või kolmandale kohale.” (Prof. Morozov)… Loe veel


Ametiühingute ja üliõpilaste esinduse nõudmiste aluseks on sektoriülene Hariduslepe, mis seab rahastamise eesmärgiks 1,5% + 1,5% (1,5% SKP-st tuleb kasutada ülikoolihariduse riiklikuks rahastamiseks ja veel 1,5% õpetajate palgafondiks). Hariduslepe nüüd leitav ka inglise keeles!… Loe veel


HTM-il kas ei ole aimu, kuidas projektipõhisest rahastusest sõltuvate akadeemiliste töötajate tasustamine Eestis tegelikult toimub, või üritatakse jätta mulje, et ei teata.
#hariduslepe
#teadus
#kõrgharidus… Loe veel