Tartu Ülikooli Ametiühingu 2022. aasta olulisemaid saavutusi on Tartu Ülikooli  kollektiivlepingu uuendamine, millega toodi sisse hea tahe akadeemiliste töötajate palgakindluse saavutamiseks ning kõikidele Tartu Ülikooli töötajatele vähemalt 35 päeva puhkust. Sellega võitsid ca 1200 Tartu Ülikooli töötajat pikema puhkuse.

Aktiivselt võtsime sõna meedias ja Riigikogule ning ministeeriumitele saadetud pöördumistes, juhtides tähelepanu palgastabiilsuse saavutamise vajadusele akadeemias ja projektisõltuvuse probleemistikule õppetöö kvaliteedi kontekstis; andsime nõu Tartu Ülikooli töötajatele. Samuti seisame tasuta kõrghariduse eest. Oleme Rektorite Nõukoguga ühel meelel, et kõrghariduse rahastus peab olema 1,5% SKPst.

Suur tänu kõigile aktiivse osalemise, sõnavõttude ja kaasa mõtlemise eest, dokumentide koostamisel, tegevustes!

 

2022. aasta tegevuste kokkuvõte ajalises järgnevuses

18. jaanuar. Palgastabiilsus, akadeemiline vabadus, karjäärimudel – kas ja mida TAKS eelnõu muudab? Akadeemilised ametiühingud saatsid Haridus- ja Teadusministeeriumile tagasiside TAKS eelnõule.

Kuna ülikoolid ei suuda teadlastele maksta ka Eestis kehtivat miinimumpalka, siis peavad teadlased ise leidma rahastusvõimalusi. Seega sõltuvad uurimistöö teemad põhiliselt rahastajate soovist ning ülikoolidel puudub tegelikult igasugune võimalus teadustööd juhtida ehk autonoomia. … Loogiline on, et riigi poolt eraldatud rahaga käib kaasas ka mingigi garantii teadlastele, selle asemel et anda teadus- ja arendus (TA) asutustele vaba käsi seda raha kasutada kas või kõigeks muuks kui palgarahaks. See vähendaks killustumist ja suurendaks stabiilsust. Selline süsteem tegelikult suurendaks ülikoolide autonoomiat, sest läbi finantsvahenditega kaetud ja stabiilse tenuurisüsteemi, mille kvaliteet ja konkurentspõhisus on tagatud atesteerimissüsteemiga, tekiks ülikoolidele võimalus prognoosida teadussuundade arengut ja mõjutada teadusrühmade kestvust. Kuid stabiilne tenuurisüsteem karjäärimudeli näol peab olema rahastatud süsteemselt.

Kõige kentsakam näide seejuures on, kus kõik uuele ametikohale edutatud (professorid) peavad karjäärirajal edenemisega seotud palgavahe ise hankima: “Selleks, et minimeerida riski, kus struktuuriüksusel ei ole piisavalt raha kõrgema ametikoha töötasudeks, on oluline, et edutamise aluseks olevad nõuded oleksid kujundatud selliselt, et kõrgematele ametikohtadele edutatavad töötajad suudavad tuua ülikooli lisaraha, mis kataks kõrgema ametikohaga kaasneva palgatõusu.” See ei ole karjäärimudel. Kõige parem viis kindlustada karjäärimudeli toimimist, on rahastada seda süsteemselt või (kui tegu on riigi poolt tellitud uurimistööga) sihtotstarbeliselt, nagu see on osaliselt realiseerunud sihtrahastusega professuuri, st sisseostetud ametikoha näol.

Akadeemilised ametiühingud teevad ettepaneku fikseerida avalik-õiguslikele asutustele kohustus maksta teadusrahastusest palkadeks selline maht, mida nad ise on palkade miinimummäärade ja töölepingute kaudu lubanud. Selle mahu, mis peab olema vähemalt 45% tegevustoetusest, peavad avalik-õiguslikud asutused rahastuse saamise eeldusena edastama ministeeriumile, tuues välja, kui mitu töölepingut neil on ja seega, kui palju palgaraha nad vajavad.

https://union.ee/palgastabiilsus-akadeemiline-vabadus-karjaarimudel-kas-ja-mida-taks-eelnou-muudab/

https://union.ee/wp-content/uploads/2022/01/TAKS-eelnou.-Akadeemiliste-ametiuhingute-tagasiside-14.01.2022..pdf

 

19. jaanuar. Kuku raadios saates Fookus oli jutuks see, millise loterii alusel saavad Eesti teadlased oma projektidele rahastuse. Süsteemi viletsust kirjeldavad Ruth Tammeorg akadeemiliste ametiühingute positsioonilt ja Peeter Espak tegevteadlase omalt. Saadet juhtis Mihkel Kunnus.

 

28. jaanuar. Artikkel ajalehes Postimees. Ruth Tammeorg: Eesti teadlased tuleb projektisõltuvusest vabastada.

Akadeemilised ametiühingud teevad ettepaneku fikseerida avalik-õiguslikele asutustele kohustus maksta teadusrahastusest palkadeks selline maht, mida nad ise on palkade miinimummäärade ja töölepingute kaudu lubanud, kirjutab Tartu Ülikooli ametiühingu juhatuse esimees Ruth Tammeorg.

https://union.ee/ruth-tammeorg-eesti-teadlased-tuleb-projektisoltuvusest-vabastada/

 

11. veebruar. Tartu ülikooli füüsika kaasprofessor ja ametiühingu juhatuse liige Stefan Groote kirjutab kultuurilehes Sirp eestikeelse kvaliteetse kõrghariduse rahastuse käekäigust, akadeemilise töö ebastabiilsusest ning akadeemiliste ametiühingute tegemistest. Muuhulgas tuleb juttu haridusleppest. Haridusleppele on toetust lubanud president Alar Karis. Erakondade poolt allkirjastamist ootav hariduslepe näeb ette nii kõrghariduse riigipoolse rahastamise kui ka üldharidusõpetajate palgafondi suurendamise vähemalt 1,5%-ni SKTst (1,5% + 1,5%). Haridusleppega on seni liitunud sotsiaaldemokraadid ja rohelised.

Stefan Groote artikkel Sirbis: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mis-toimub-korgharidussektoris/

 

2. Märts. Toetusavaldus Ukraina, Ukraina rahva ja Vene kodanike toetuseks, kes astuvad välja sõja vastu. Заявление в поддержку Украины, украинского народа и российских граждан, выступающих против войны

https://union.ee/wp-content/uploads/2022/03/Statement-of-support_2.pdf

 

11. aprill. Tartu Ülikooli rektoraat ja TÜ Ametiühing arutasid enne TÜ institutsionaalse akrediteerimise rahvusvahelise komisjoni hindamiskülast palgastabiilsuse ja õppetöö alarahastamise teemat.

11.-14. aprillil toimus Tartu Ülikoolis institutsionaalse akrediteerimise rahvusvahelise komisjoni hindamiskülastus. Seoses Tartu Ülikooli Ametiühingu tagasisidega Ülikooli eneseanalüüsi aruandele 29. oktoobrist (leitav TÜAÜ kodulehel) ja 7. aprillist (saadaval esitades TÜAÜ-le vastava päringu), toimus hindamiskülastuse eel TÜ juhtkonna ja ametiühingu kohtumine. Teemaks oli projektisõltuvus ja kõrghariduse alarahastus ning neist tulenevate negatiivsete tagajärgede mõju välishindamise tulemustele. Tartu Ülikooli Ametiühingu poolt osalesid Ruth Tammeorg, Stefan Groote ja Marko Kaasik, TÜ juhtkonna poolt teadusprorektor Kristjan Vassil, personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas ja finantsjuht Kalle Hein.

Leppisime kokku, et ülikooli institutsionaalse akrediteerimise hindamiskomisjoni ees me projektisõltuvuse teemasid ei hakka käsitlema, vaid töötame sellega isekeskis edasi. Teadusprorektor lubas kaasata edaspidi ametiühingut ka ülikoolisisestesse aruteludesse seoses AÜ väljendatud murega töötajate ebakindlusest ja projektisõltuvusest. … Ametiühingute ettepanekut, et jõuda on vaja selleni, et ülikooli ja ministeeriumi vahel sõlmitav haldusleping peab ette nägema mahu, kui suur osa peab minema palkade stabiilseks baaskomponendiks (akadeemilise töötaja põhipalk), ülikooli juhtkond omaks ei võtnud, nähes ohtu ülikooli autonoomiale. Mõtet, et teadlase palk peaks koosnema baaskomponendist ja sellele lisanduvast projektirahast, st projektirahastus ei saa olla palga maksmise põhialus, tuleb ametiühingul veel selgitada.

https://union.ee/tartu-ulikooli-rektoraat-ja-tu-ametiuhing-arutasid-enne-tu-institutsionaalse-akrediteerimise-rahvusvahelise-komisjoni-hindamiskulast-palgastabiilsuse-ja-oppetoo-alarahastamise-teemat/

 

28. aprill. Eesti haridusleppe algatanud akadeemilised ametiühingud ja üliõpilaskondade esindus kohtusid Rektorite Nõukoguga.

Kohtumisel esindasid haridusleppe algatajaid Ruth Tammeorg (Tartu Ülikooli Ametiühingu juhatuse esimees), Daniele Monticelli (Tallinna Ülikooli Ametiühingu juhatuse liige) ja Marcus Ehasoo (Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht). Rektorite Nõukogu poolt olid kohtumisel prof. Toomas Asser (Tartu Ülikooli rektor), prof. Ivari Ilja (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor), prof. Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor), prof.  Tõnu Viik (Tallinna Ülikooli rektor) ja prof. Tiit Land (Tallinna Tehnikaülikooli rektor) ning online’is Rektorite Nõukogu tegevsekretär Hanna Kanep.

Kohtumisel oli kõneks akadeemiliste töötajate palgastabiilsus, vähendamaks projektisõltuvust ülikoolis, samuti üliõpilaste toimetulek. Tutvustasime rektoritele akadeemiliste ametiühingute seisukohta, et praegusesse teadus- ja arenduskorralduse seaduse eelnõusse on tarvis lisada (süsteemitoetusena) ka ülikoolide töötajate palgad selles mahus, kuidas ülikoolid ise on määranud enda sõlmitud töölepingute ja astmepalkadega. Leppisime kokku, et koordineerime ühiseid seisukohti, ühiseid tegevusi ja sõnumeid, seda eelkõige eesootavate Riigikogu valimiste kontekstis erakondade suunal.

 

23. mai. Akadeemiliste ametiühingute pöördumine Riigikogu kultuurikomisjoni poole seoses sellega, et 17. mail Riigikogu komisjonis toimunud kõrghariduse rahastamise arutelule unustati õppejõudude esindajad kutsuda.

https://union.ee/akadeemiliste-ametiuhingute-poordumine-riigikogu-kultuurikomisjoni-poole-seoses-sellega-et-korghariduse-rahastamise-arutelule-unistati-oppejoudude-esindajad-kutsuda/

Riigikogu kultuurikomisjoni vastus 06.06.2022 on sõnastatud järgmiselt:

Lugupeetud akadeemiliste ametiühingute esindajad

Kõrghariduspoliitika erinevad tahud on pidevalt kultuurikomisjoni tähelepanu all. Komisjoni töös on erinevad formaate ning kultuurikomisjoni 17. mai istung oli üheks neist, nii nagu ka 2021. aasta lõpus komisjoni poolt algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ arutelu Riigikogu täiskogus. Samuti ei saa lisaks komisjoni istungitele alatähtsustada kohtumisi Riigikogu fraktsioonides ja näiteks Riigikogu kõrghariduse toetusrühmas. 17. mail toimus kultuurikomisjoni avalik istung, mille eesmärk oli saada ülevaade Tartu Ülikooli analüüsist „Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende muutmise võimalikud mõjud“ ning Arenguseire Keskuse koostatud kõrghariduse rahastamise stsenaariumide mudelist. Komisjoni soov ei olnud jätta kõrvale akadeemiliste ametiühingute esindajaid, kuid fookus oli rahastamismudelitel ning läbi selle riigieelarvel. Kahtlemata on akadeemilised ametiühingud olulised partnerid nii Riigikogu kultuurikomisjonile kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kui teil on kõrghariduse rahastamise mudelite või rahastamise stsenaariumide osas konkreetseid ettepanekuid, edastage need palun aadressile kultuurikomisjon@riigikogu.ee. Vajadusel kaasame teid kultuurikomisjoni edasiste arutelude käigus. Täname teid oma seisukohtade esitamise eest.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aadu Must, esimees

 

25., 27. Mai. Eesti venekeelne meedia tunneb huvi, milline on ametiühingu seisukoht tasulise kõrghariduse osas.

Kõrghariduse rahastamine on tõusnud päevakajaliseks teemaks, eriti seoses sellega, et küsimuse alla on taas kerkinud ka, kas peaks või ei peaks kehtestama õppemaksu. Eesti venekeelse meedia esindajad tundsid huvi, milline on Tartu Ülikooli Ametiühingu seisukoht. TÜAÜ esinaine Ruth Tammeorg esines Raadio 4 eetris.

https://union.ee/eesti-vene-keelne-meedia-tunneb-huvi-milline-on-ametiuhingu-seisukoht-tasulise-korghariduse-osas/

 

31. mai. Akadeemiliste ametiühingute seisukohti ei ole kahjuks seni võetud TAKSi eelnõus arvesse. Need seisukohad on:

1) Positiivselt atesteeritud akadeemiline töötaja – teadus- ja õppetöö tegija – vajab ja väärib stabiilset põhipalka, mis ei sõltu grantide ja projektide olemasolust.

2) Õppetöö tegemine teadusrahastusest on reaalsus ja Eesti akadeemia viitsütikuga pomm (näitena TTÜ Nurkse instituudi juhtum).

3) Teadlase pidev ebakindlus laseb Eesti akadeemial sõna otseses mõttes verest tühjaks joosta (st järelkasvu suur puudus, eestikeelsete doktorantide põud, töögruppide kokkukuivamine).

Akadeemiliste ametiühingute jaoks on kõige olulisem saavutada teadlaste palgastabiilsus, et vähendada projektisõltuvust ülikoolides, mis on kurnav töötajate jaoks ja toob kaasa riske ülikoolidele.

Eesti Keele Instituudi, Eesti Maaülikooli Ametiühingu, Tallinna Ülikooli Ametiühingu, Tartu Ülikooli Ametiühingu, Teadustöötajate Ametiliidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL), Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühenduse UNIVERSITAS tagasiside teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) eelnõule on adresseeritud nii Haridus- ja Teadusministeeriumile kui ka EV peaministrile ja ülikoolide rektoritele leiad:

https://union.ee/ametiuhingute-seisukohti-pole-taks-eelnous-arvestatud-seetottu-koostasid-ametiuhingud-uue-poordumise/

 

7. juuni. Eesti venekeelne ajaleht Stolitsa kirjutab kõrghariduse rahastamisest. Artiklisse on andnud sisendi ka Tartu Ülikooli Ametiühing.

Ajaleht Stolitsa kirjutab 7. juunil rahapuudusest kõrghariduses ja ühe võimalusena välja pakutud 1000 kuni 5000 suurusest õppemaksust. Sõna saavad erinevad organisatsioonid, teiste hulgas Haridusleppe algatanud Tartu Ülikooli Ametiühing ja Eesti Üliõpilaskondade Liit.

https://union.ee/eesti-venekeelne-ajaleht-stolitsa-kirjutab-korghariduse-rahastamisest/

 

21. juunil 2022. Tartu Ülikooli Ametiühingu ja TÜ juhtkonna esindused arutlesid omavahelisel kohtumisel kõrghariduse rahastuse ja teadlaste projektisõltuvuse teemadel ülikoolis.

Tartu Ülikooli Ametiühing kohtus 21. juunil 2022 Tartu Ülikooli juhtkonnaga. Teemaks olid kõrghariduse rahastamine, akadeemilisele töötajale palgakindluse tagamine baasrahastusest, õppe- ja teadustöö vahekord ja rahastamine ning TÜ kollektiivlepingu uuendamine. Tartu Ülikooli Ametiühingu poolt osalesid kohtumisel juhatuse esimees Ruth Tammeorg, juhatuse liige Stefan Groote ja arendusspetsialist Tauri Tampuu.

https://union.ee/tartu-ulikool-ja-ulikooli-ametiuhing-arutlesid-korghariduse-rahastuse-ja-teadlaste-projektisoltuvuse-ule-kohtumisel-21-juunil-2022/

 

1.-31. juuli 2022. Tartu Ülikooli Ametiühingu suvine puhkamine Pärnu Raeküla Koolis.

Puhkamiseks Pärnu Raeküla Koolis oli 6 vahetust:
I  01.07.-   06.07.
II  06.07. – 11.07.
III 11.07.-  16.07.
IV 16.07. – 21.07.
V  21.07. – 26.07.
VI 26.07. – 31.07.

 

23. august. TÜ Ametiühingu ekskursioon Piirissaarele.

Retkel käis 24 osalejat: 10 Tartu Ülikooli Ametiühingu liiget pereliikmetega, 1 Tallinna Ülikooli Ametiühingu liige, 11 Tartu Ülikooli töötajat (koos ühe lapsega), kes ei ole veel ametiühingu liikmed; lisaks veel meie raamatupidaja ja endine TÜ Ametiühingu juhatuse liige. Ekskursioon õnnestus igati, ilm soosis, oli tõeliselt suvine kuumus. Suured tänud kuuluvad giid Ülole. Kes tahtis, sai Peipsis ujuda ja pääsesime ka vanausuliste muuseumi, mis ei ole alati avatud. Lisaks ekskursioonile arutasime töökeskkonna ja projektisõltuvuse probleeme ülikoolis ning kutsusime töötajaid liituma ametiühinguga. Eriline tänu TÜ Ametiühingu liikmetele, kes te kutsusite kaasa kolleege! Tugev esindus oli mikrobioloogia osakonnast ja keemia instituudist.

 

 

19. september. Toimus Tartu Ülikoolis seminar, kus tutvustati TÜ institutsionaalse akrediteerimise tulemusi ja ülikooli edasisi samme. Seminar on järelvaadatav siin: https://www.uttv.ee/naita?id=33594

TÜ Ametiühingu esimees Ruth Tammeorg esitas seminaril küsimuse vähese edutamise seose kohta olemasoleva projektirahastusega: “TÜ akrediteerimiskomisjon tõi välja et, edutati väga väheseid töötajaid. Kas pole mitte põhjus selles, et edutamiseks professori (ja kaasprofessori) ametikohale peab edutataval olema endal kaasas projektiraha.” Samas projektiraha saamine on tihti loterii. Personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas vastas, et edutamine on ülikoolis alles uus ning see on arutelukoht (instituutides), kas “latt” edutamiseks on õigesse kohta seatud või peaks seda nihutama.

https://union.ee/tu-institutsionaalse-akrediteerimise-tulemustest-miks-edutati-nii-vaheseid/

 

7. oktoober. Kõrgkoolide ametiühingute pöördumine/pressiteade: Akadeemilised ametiühingud ootavad kõrgkoolidelt palgatõusu ja palgastabiilsust.

Väljavõtteid pöördumisest: Akadeemilised ametiühingud tervitavad 2023. aasta riigieelarves ettenähtud kõrghariduse rahastamise kasvu, kuid ootavad selle valguses kõrgkoolidelt tuleval aastal palgatõusu koos palgakindlusega akadeemilistele töötajatele ning kutsuvad kõiki erakondi ülesse järjepidevusele kõrghariduse toetamisel.

Lisaks madalatele palkadele on krooniliseks probleemiks ka sissetulekute ebastabiilsus. Tarvis on saavutada olukord, kus projekti lõppemisel ei ole töötaja palgarahata. «Praegu on küsimärgi all mitme eduka töögrupi tulevik Tartu Ülikoolis, kus liikmed on atesteeritud, õppe- ja teadustööd aastakümneid teinud teadurid ja kaasprofessorid, kel mõne kuu pärast ei pruugi töötasu enam olla. Akadeemilistel töötajatel on tarvis palgakindlust!» tõi näiteks Tartu Ülikooli füüsika instituudi kaasprofessor Marko Kaasik.

Rahastamise suurendamine järgneval aastal on alles esimene vajalik samm. Jätkusuutlik, kvaliteetne ning kättesaadav eestikeelne kõrgharidus eeldab rahastamist osakaalus vähemalt 1,5 protsendini SKP-st, nagu on väljendanud ka Rektorite Nõukogu. Akadeemilised Ametiühingud ootavad kevadiste riigikogu valimiste eel kõikidelt erakondadelt lubadust suurendada kõrghariduse rahastust vähemalt 15 protsenti ka järgnevatel aastatel, et jõuda sihtmärgini. «Ainult nii tagame ka tulevikus piisava ja stabiilse rahastuse Eesti kõrgharidusele. Akadeemilised Ametiühingud seisavad kõrghariduse kestliku rahastuse eest, sest ainult nii on võimalik kindlustada elu targas ja hoolivas Eestis. Ainult nii suudame erinevatele väljakutsetele nutikalt reageerida – olgu selleks Eesti inimeste heaolu, kliimakriis, Eesti julgeolek ja sõda Ukrainas või energiakriis,» rõhutavad ametiühingud.

Pöördumisele on alla kirjutanud Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus Universitas, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tartu Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikakõrgkooli Ametiühing ja Eesti Maaülikooli Ametiühing.

https://union.ee/korgkoolide-ametiuhingute-poordumine-akadeemilised-ametiuhingud-ootavad-korgkoolidelt-palgatousu-ja-palgastabiilsust/

https://haridus.postimees.ee/7621488/akadeemilised-ametiuhingud-ootavad-korgkoolidelt-palgatousu

 

7. oktoober. TÜ Ametiühingu esinduse külaskäik Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituuti.

Külaskäigul tehnoloogiainstituuti kohtus TÜ Ametiühingu esindus instituudi juhtkonna ja töötajatega. Kohtumistel tulid jutuks baasfinantseerimine, palgastabiilsus ja selle tagamise võimalused ning töökeskkonna ohutuse ja riskianalüüsidega seonduv.

Tartu Ülikooli Ametiühingu poolt osalesid ametlikult kohtumisel esimees Ruth Tammeorg, juhatuse liige Stefan Groote ja arendusspetsialist Tauri Tampuu, TÜ tehnoloogiainstituudi poolt direktor Reet Kurg, juhiabi Merike Petuhov ja töökeskkonnavolinik Villu Kasari.

https://union.ee/tuau-tegi-reedel-07-10-2022-kulaskaigu-tartu-ulikooli-tehnoloogiainstituuti/

 

5. detsember. Tartu Ülikooli Ametiühingu eestvedamisel uuendati Tartu Ülikooli kollektiivlepingut.

Uuena on 2022. aasta 5. detsembril sõlmitud kollektiivlepingusse sisse kirjutatud järgmine:

• Hea tahe akadeemiliste töötajate palgakindluse saavutamiseks (konkreetselt on mainitud sildrahastust)
• Kõigile töötajatele vähemalt 35 päeva puhkust
• Kõigile töötajatele kolm tööpäeva heategevusliku töö tegemiseks aastas
• Kui riigipüha ja nädalavahetuse vahele jääb üksik tööpäev, antakse see töötajatele vabaks koos töötasu säilimisega.

On väga oluline, et ülikool teadvustab, et tema (akadeemiliste) töötajate jaoks on suurim mure ja tööstressi allikas seotud just palga- ja töökohakindlusega. Väljavõte TÜ siseveebi uudisest kollektiivlepingu allkirjastamise kohta:

Nii ametiühing kui ka ülikooli juhtkond peavad oluliseks vähendada rahastusest tulenevat ebakindlust akadeemiliste töötajate töösuhetes ning töötavad selle nimel, et kõrghariduse riiklik rahastus suureneks. Viimastel aastatel on ülikool loonud sildrahastuse kaudu ajutisi võimalusi, et tagada ETAG-i uurimistoetuste lõppemisel instituutide teadustegevuse jätkusuutlikkus. Kollektiivlepingus andis ülikool lubaduse, et sedalaadi võimalusi luuakse ka edaspidi. 

Lepingus väljendatud hea tahe vähendada akadeemiliste töötajate töösuhetes projektipõhisest rahastusest tulenevat ebakindlust on Tartu Ülikooli Ametiühingu jaoks esmatähtis. Tammeoru sõnul on tarvis saavutada olukord, kus doktorikraadiga atesteeritud akadeemilistel töötajatel on olemas projektidest sõltumatu miinimumastmepalk, ning seetõttu on eriti oluline ühiskondlik debatt ülikoolide rahastamise teemal.

https://union.ee/tartu-ulikool-ja-tartu-ulikooli-ametiuhing-solmisid-uue-kollektiivlepingu/?_thumbnail_id=6094

Kollektiivlepingu teksti leiad siit https://union.ee/too-ulikoolis/tu-kollektiivleping/

 

6. detsember. TÜ Ametiühingu esinduse kohtumine TÜ ühiskonnateaduste instituudi töötajatega.

Kohtumisel osalesid TÜ Ametiühingu poolt esimees Ruth Tammeorg ja juhatuse liige Kersti Taal. Kohtumine kulges sõbralikus meeleolus, tekkis diskussioon mitmel teemal, mis on lühidalt allpool markeeritud.

• Kõnelesime just sõlmitud Tartu Ülikooli kollektiivlepingust. Sellest olid töötajad kuulnud ning ka kuulajaskonna hulgas oli inimesi, kelle puhkus pikenes.
• Huvitav moment tekkis akadeemiliste töötajate projektisõltuvuse teemast kõnelemisel; ka kollektiivlepingus on nüüd TÜ Ametiühingu ettepanekul vastav punkt.

Üks ÜTI töötaja väitis, et nende instituudis ei ole sellist asja, et keegi jääb palgarahata seepärast, et projekt lõpeb. Samas selgus siiski, et palkade maksmiseks kasutatakse õpperahasid ja et õpetamise koormus ja sellega seotud pinge on suur. Samuti, et ühel töötajal on 5 projekti ning nendega toime saamine ei ole lihtne ning uusi projekte taotlemata ei saa ka jätta, sest instituudil on palkade maksmiseks raha vaja – see ju ongi tegelikult just seesama projektisõltuvus.

• Instituut pidi loobuma mitmetest ruumidest, tervest korrusest, et hoida inimesi.
• Küsiti, kuipalju on ülikoolis projektidest palka saavaid töötajaid ja sellele küsimusele jäime praegu vastuse võlgu, sest pole teada, kas ülikooli siseveebis sellised andmed on kättesaadavad.
• Tartu Ülikooli eelarve suhtes anti nõu teha koostööd dekaanidega, kes peaksid seisma valdkondade eest, ja ülikooli nõukoguga. Seda nõu me võtame kindlasti kuulda, sest see on võimalus, kuidas saavutada töötajatele suurem palk ja akadeemiliste töötajate palgakindlus ülikoolis. Koostööd tuleb kindlasti teha ka ülikooli siseauditi üksuse ja auditikomisjoniga, sest nagu TÜ nõukogu 28. novembri kokkuvõttes on kirjas, on nendel üksustel plaanis tegelda ametikirjelduste ja töölepingute ülevaatamisega, magistritööde juhendamise kitsaskohtade väljaselgitamisega ja ülikooli riskihindamise koordineerimisega.
• Kutsusime juurde uusi liikmeid Tartu Ülikooli Ametiühingusse ja meile vastati näiteks, et ma täitsa hakkasin mõtlema selle peale. Loodetavasti siis ka liitutakse. Liikmeks astumise avalduste blanketid lubati panna puhketuppa.
• Üks töötaja avaldas tunnustust kohustusliku töötervishoiuarsti juures käimisele, mille kohta ta arvas esialgu, et tegemist on tüütu rutiiniga, kuid see taibukas arst leidis lahenduse töötaja pikaajalisele terviseprobleemile.
• Tunnustati hästi korda läinud Piirissaare reisi, mille korraldas TÜ Ametiühing augustikuus. Juba oodatakse järgmise suve reisi Ruhnu saarele.

 

16. detsember. Akadeemiliste ametiühingute tagasiside Haridus-ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusele.

Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuseks on riigi poolt ette nähtud 1% SKP-st. Sellel vaatamata ei ole akadeemilistele töötajatele osaks saanud töökaha- ja palgakindlust. Tagasisidele allakirjutanud ametiühingud on seisukohal, et ülikoolides valitseva ebastabiilsuse kaotamiseks on tarvis suunata osa teadusrahastusest otse teadlaste põhipalgaks. Ülikoolide teadustöö- ja õpetamisvõime säilitamise eesmärgil tuleks hakata akadeemiliste töötajate arvu järgi, lähtudes ülikoolide astmepalkadest, arvutama ülikoolidele põhipalkadeks tarvis minevat raha. Atesteeritud doktorikraadiga akadeemilistel töötajatel peab olema projektidest sõltumatu põhipalk.

Tagasisides kirjutasime ka, et baasfinantseerimise rahastuse suurendamine on olnud hea lahendus, kuid andes asutustele endile võimalus otsustada, mil viisil oma strateegilisi eesmärke saavutada, ei ole olnud töötajad prioriteet number 1.

Vajalik on, et ametiühing on kaasatud oma asutuse halduslepingu sõlmimisse HTMga.

Tagasiside koostamist HTM eelnõule juhtis Tartu Ülikooli Ametiühing, lisaks allkirjastasid selle Eesti Keele Instituudi Ametiühing, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing.

https://union.ee/akadeemiliste-ametiuhingute-tagasiside-kavandatavale-teadus-ja-arendustegevuse-ning-innovatsiooni-korralduse-seadusele-on-jatkuvalt-et-akadeemilistele-tootajatele-tuleb-tagada-palgakindlus/