5. veebruar

5. veebruaril tegid Eesti haridussektori töötajaid esindavad organisatsioonid ühispöördumise ministrite poole. Alla kirjutasid Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, UNIVERSITAS, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA), Eesti Teaduskoda ja Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL). Pöördumise sisuks olid küsitavused seoses taas päevakorda tõusnud tööõiguse paindlikumaks muutmisega – 2018. aastast pärit ja toona soiku jäänud töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu oli taas teemaks tõusmas. Pöördumises näitasime, et olemasolevad uuringud kinnitavad, et töötaja jaoks on esmatähtis töökohakindlus. Paindlikkus muutub oluliseks alles siis, kui olulisemad nõudmised on täidetud. Samuti esitasime konkreetsed ettepanekud, kuidas paindlikkuse suurendamine, mis on kooskõlas töökohastabiilsuse ja töötaja kaitsmise nõuetega ja oleks abiks ka Akadeemias, välja peaks nägema.

3. märts

3. märtsil toimus Tartu Ülikooli Ametiühingu ja Tartu Ülikooli ühine töötingimusi arutav koosolek. Arutelukoosolek toimus võttes aluseks TÜAÜ pöördumise TÜ juhtkonna poole ja TÜ vastuse pöördumisele (lisaks täiendav kommunikatsioon, milleks on TÜAÜ täiendavad küsimused TÜ vastuse juurde (lingi leiab siseveebis oleva koosolekukutse allosas). Paneelis osalesid ja publiku küsimustele vastasid TÜ personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas, Tartu Ülikooli finantsdirektor Kalle Hein, Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon ning peajurist Kristel Kängsepp (peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu, kes algselt pidi Tööinspektsiooni asendama, ei saanud osaleda) ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) esindajana TÜ juhtivteadur Leho Tedersoo. Modereeris TÜ õigusteaduskonna direktor sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits. Koosolek oli osa TÜAÜ tegevustest, mille eesmärk on kasvatada Tartu Ülikooli töötajaskonna usku, tahet ja otsusekindlust, nii et meie teaduse ja kõrghariduse riikliku rahastuse kasvu nõudeid ei saaks enam ignoreerida. Teisalt püüdis koosolek vastata küsimusele, kuidas toime tulla, seni kuni rahastust ei ole.

10. märts

10. märtsil avalikustasid Eesti Üliõpilaskondade Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ja Eesti Teaduskoda rahvaalgatuse “Kõrghariduse ja teaduse rahastamine korda!”. Rahvaalgatuse eesmärk on:
(1) määrata riikliku kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse määrad suhtena sisemajanduse kogutoodangusse vastavalt 1,5% ja 1%;
(2) lisada kolmepoolsete palgaläbirääkimiste kohustuse akadeemiliste töötajate, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel.
Rahvaalgatus kogus, vaatamata sattumisele koroonakriisi algusega Eestis samale ajale, 1500 allkirja. Eelnõu Riigikokku saatmiseks oleks piisanud 1000 allkirjast. Vajalikud 1000 allkirja koguti kahe esimese päevaga!

15. mai

15. mail saatsid Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda avaliku kirja Riigikogule ja Vabariigi valitsusele teemal, et kriisiaegne majanduspakett peab toetama innovatsiooni, töötajate õigusi ja ettevõtluse keskkonnasõbralikkust. Teadlased, õppejõud ja üliõpilased leidsid, et riigiabi jagamisel tuleks lähtuda lisaks majanduslikele kriteeriumitele ka ettevõtte innovaatilisusest, käitumisest töötajate õiguste tagamisel ja keskkonnasõbralikkusest. Soovitasime valitsusel moodustada nõustava ekspertide kogu majanduskriisi rahaliste, sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste tahkudega tegelemiseks. Pöördumise juures oli oluline, et ühiskonda laiemalt puudutava (mitte kitsalt akadeemilist maailma puudutava) ühise sõnumi taha koondudes vaatasid allakirjutanud organisatsioonid oma tavapärase tegevusala piiridest kaugemale ja kinnitasid ühisosa maailmanägemuses ja visioonis Eesti tuleviku osas!

7. september

7. septembril esitasid Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Teaduskoja, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) ja Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit ühised seisukohad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 osas. Pöördumise olulisim sõnum on, et kõik allakirjutanud organisatsioonid peavad vajalikuks lisada strateegiasse reaalne ressurssidega kaetud samm-sammuline plaan, kuidas jõuda riiklike teadusinvesteeringute tasemeni 1% SKPst ja riikliku kõrghariduse rahastamiseni 1,5 % SKPs aastaks 2024. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus saabus 19. oktoobril, kus kinnitatakse, et teadusrahastus tõuseb 1 %-ni SKP-st 2021. aastal ja osundatakse, et kõrghariduse teemade ja kõrghariduse rahastamise küsimused on käsitletavad „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ raames.

14. september

14. septembril toimus Riigikogu ees kõrghariduse ja teaduse rahastamist käsitlev avalik kõnekoosolek. Avalikul koosolekul anti Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle 1500 allkirjaga teaduse ja kõrghariduse rahastamist puudutav rahvaalgatus “Kõrghariduse ja teaduse rahastamine korda!”.

18. september

18. septembril kutsuti ametiühingud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise töögruppidesse. Kutse tuli seoses avaliku pöördumisega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 osas, Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) külastamisega ja 14. septembri teaduse ja kõrghariduse rahastamise teemalisele kõnekoosolekuga Toompeal. Töögruppides osalemine jätkub 2021 aastal.

21. september

21. septembril esitas Tartu Ülikooli Ametiühing seisukohad Tartu Ülikooli arengukava A2025 kohta. TÜAÜ liikmeskond oli kaasatud seisukohavõtu väljatöötamisse, mille olulisimad punktid on:
1. Akadeemilise personali arvu vähendada ei tohiks, sest rahvusülikoolile ja Eesti haritlaskonnale oleksid sellel pikaaegsed negatiivsed tagajärjed (vajadusel peab kulusid kärpima mujalt)
2. Töökohakindlus (mitte ainult konkurentsivõimeline palk)
3. Töö ja eraelu tasakaal
4. Töötajate terviseedenduseks võrdsete võimaluste loomine kõigis allüksustes
5. Töötajaskonna kaasamine läbi töötajate volitatud esindajate kaasamise otsustusprotsessidesse

29. september

Valitsus otsustas tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamise taseme järgmisel (2021) aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Jüri Ratas: “Üks protsent riigieelarvest teadusele – see on ajalooline samm.” Ametiühingud: “Õige tegu! Tänud kõigile, kes järjekindlalt selle nimel häält teinud!

Oktoober

TÜ ajakirja Universitas Tartuensise oktoobrikuu artiklis “Ülikoolipere vaimse tervise edendamiseks saab teha veel enam” on refereeritud mõtteid TÜ Ametiühingu seisukohtadest ülikooli arengukava kohta. Muuhulgas saab sõna TÜAÜ esinaine Ruth Tammeorg, kes juhib tähelepanu sellele, et töötajate hulgas on suureks stressiallikaks puudulik teadusrahastuse (ja kõrgharidusrahastuse) süsteem, mis ei võimalda töökoha- ega palgakindlust, küll aga suurendab töökoormust.

21. november

21. novembril valis Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) selle aasta tudengisõpradeks Akadeemilised Ametiühingud ja Andi Hektori. Tunnustuse üle andnud Tiit Landi sõnutsi:
“Akadeemilised Ametiühingud on tõstnud viimase aasta jooksul Eesti Üliõpilaskondade Liidu sõnumite tõsiseltvõetavust avalikkuses ja riiklikult, seistes koos EÜL-iga tasuta kõrghariduse säilimise eest. Nad on olnud heaks koostööpartneriks ürituste korraldamisel ja rahvaalgatuse eestvedamisel ning suhtunud EÜL-i kui võrdväärsesse partnerisse. Tänu nende panusele on teadlased*, tudengid ja akadeemilised töötajad koondunud ühise eesmärgi nimel kokku ning aidanud üksteist võimestada teemades, mille nimel üksi seistes kipub jõuetus tekkima. Koostöö tulemusel on suudetud edukamalt osutada valupunktidele teadus-arendustegevuse ja kõrghariduse maastikul ning see on toonud ka tulemusi.”

17. detsember

17. detsembril esitas TÜAÜ ülikooli juhtkonnale järelpärimise palgaeeskirja muudatuste protsessi kohta Tartu Ülikoolis. Seoses uue kõrgharidusseadusega jõustuvad Tartu Ülikoolis 1. jaanuaril 2021 muudatused akadeemiliste töötajate ametijuhendites ja ülikool läheb üle uuele akadeemiliste ametikohtade struktuurile, mis toob kaasa muutused TÜ palgaeeskirjas. Palgaeeskiri on iga töötaja töölepingu lahutamatu osa.