Akadeemilised ametiühingud on 2021. aastal seisnud palgastabiilsuse ja tasuta kõrghariduse eest ja öelnud välja töötajate seisukohad, mida mitte keegi teine teinud ei ole. Oleme tudengite ja Rektorite Nõukoguga ühel meelel, et kõrghariduse rahastus peab olema 1,5% SKPst ja tasuta kõrgharidus peab jääma, kui Eesti tahab kuuluda Põhjamaade hulka.

Tartu Ülikooli Ametiühing koos teiste ametiühingutega on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaoludele, mis vajavad muutmist akadeemilise töö korraldamisel nii ülikoolis kui kogu Eestis.

Suur tänu kõigile aktiivse osalemise, sõnavõttude ja kaasamõtlemise eest koosolekutel, pöördumiste/kirjade/dokumentide koostamisel, tegevustes!

 

2021. aastal tegime:

 

2. veebruar

Akadeemilised ametiühingud esitasid ühise seisukoha doktoriõppe reformi osas

Akadeemilisi töötajaid esindavad organisatsioonid toetavad eelnõu ja doktoriõppe reformi eesmärki tagada doktorantidele motiveeriv sissetulek, doktoriõppe efektiivsus ja töösuhe ning sellega seotud hüved, kuid juhivad ka tähelepanu ebamäärasustele reformis ja asjaolule, et eduka juhendamise suurim eeldus on juhendaja, kel on aega ja võimalust pühenduda. Juhendaja ületöötamine ja palgastabiilsuse ning töökohakindluse puudumisest tulev stress mõjub halvasti juhendamise kvaliteedile. Lähemalt siin.

 

18. veebruar

Akadeemiliste ametiühingute toetusavaldus ministeeriumile seismaks tasuta kõrghariduse eest

Tänu avaldati Haridus- ja Teadusministeeriumile ja ministeeriumi asekantsler Indrek Reimandile tingimusteta toetuse eest tasuta kõrghariduse jätkumisele ajal, kui esimesed sammud üleminekuks (vähemalt osalisele) tasulisele haridusele on tehtud ning tasulise kõrghariduse toetajate hääl oli väga kuuldavaks muutunud, lootuses, et ministeerium ja ametiühingud saavad üksteisele toetudes tasuta hariduse jätkumise nõudmise kaalu suurendada. Lähemalt siin.

 

18. märts

Ametiühingud küsivad akadeemilisele töötajale stabiilset põhipalka

Akadeemilised ametiühingud esitasid koos Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga Haridus- ja Teadusministeeriumile Akadeemilise töötaja põhipalga kontseptsiooni, mille eesmärk on, et akadeemilise töötaja stabiilne palgakomponent (st põhipalk) tagaks ülikoolides ja teadusasutustes töötavatele akadeemilistele töötajatele minimaalse toimetulekut kindlustava sissetuleku ja tagaks palgastabiilsuse, vähendades projektisõltuvust. Lähemalt siin.

 

21. aprill

Tartu Ülikooli Ametiühingu tagasiside edutamise nõuetele teaduri ja lektori edutamiseks kaasprofessori kohale ning kaasprofessori edutamiseks professori kohale

TÜAÜ on seisukohal, et niikaua, kui ei leita võimalust rahastada akadeemilise töötaja projektidest sõltumatut põhipalka, ei saa ülikool tööandjana nõuda tasuta tegevusi nagu näiteks teadlastelt õpetamist mingis osakaalus, sest selle nõude täitmine on siis ilma tasuta töö tegemine; mida saab ainult soovitada, mitte teha kohustuslikuks. Samuti, on küll vajalik, et akadeemilised töötajad taotlevad teadus- ja arendustöö projekte lisaraha toomiseks ülikoolisüsteemi, kuid see ei saa olla ainuke katteallikas kõrgemate ametikohtadega kaasnevaks palgatõusuks. Lisaks siin.

 

Mai – Juuni

TÜAÜ liikmed osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi töögruppides seoses HTM eelnõuga “Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus“

 

29. juuni

Ametiühingud andsid tagasiside HTM eelnõule “Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus“

Peamine millele tähelepanu juhiti oli (lähemalt siin):

• Vajadus tagada teadust edasi viiv koostöö ebaterve (alarahastatuse tingimustes olelusvõitluseks muutuva) konkurentsi asemel
• Riiklike prioriteetide seadmise ületähtsustamine seab ohtu põhiseadusega kaitstud akadeemilise vabaduse ja Eesti teaduse kohanemisvõime muutustega, eriti tingimustes, kus riigi prioriteedid on suunatud mitte teadusele vaid innovatsioonile (erinevalt teadustegevusest, mis on uue teadmise loomine, on innovatsioon olemasoleva teadmise rakendamine)
• Kuidas vaid tippteadlaste materiaalne kindlustamine ei taga Eesti teadusele jätkusuutlikkust
• Vaja on tagada kõigile akadeemilistele töötajatele elementaarne töökohakindlus ja palgastabiilsus

 

Juuli

TÜAÜ liikmed said puhata TÜ Ametiühingu Pärnu puhkekodus

Tartu Ülikooli Ametiühing sõlmis Pärnu Raeküla kooliga lepingu puhkamiseks ka 2021. suvel, nagu see on toimunud varasematel aastatel. Lähemalt siin.

 

2. september

TÜ akadeemiline sekretär kohtus TÜAÜ esindusega arutamaks ühiseid teemasid

Akadeemilise sekretäri ja TÜ Ametiühingu esinduse kohtumisel arutati eelkõige teemadel nagu akadeemilise töötaja töökoha- ja palgastabiilsus ning kõrghariduse riiklik rahastamine; töötaja kui nõrgema osapoole kaitse töövaidluse käigus; ja covidist tingitud väljakutsed õppetöö korraldamisel. Lähemalt siin.

 

13. september

TÜ Ametiühing tegi pöördumise TÜ juhtkonnale akadeemiliste töötajate töökohakindluse, töökoormuse ja palgastabiilsuse asjus

Seoses Tartu Ülikooli (tegelikult kogu Eesti) akadeemiliste töötajate kasvava rahulolematusega töökohakindluse ja palgastabiilsuse puudumise ning suure töökoormusega – kõik tulenevalt ülemäärasest projektisõltuvusest – tegi Tartu Ülikooli Ametiühing Tartu Ülikoolile ettepaneku korraldada anonüümne küsitlus ülevaate saamiseks akadeemiliste töötajate reaalsest töökoormusest. Lähemalt siin.

 

27. september

Tartu Ülikooli Ametiühingu esinduse kohtumine Tartu Ülikooli kaplani Tõnu Lehtsaarega

 

Kohtumise teemaks olid mitmed Tartu Ülikooli töötajate poolt tõstatatud küsimused, samuti töötaja kui nõrgema osapoole kaitse töövaidluse käigus, hariduse ja teaduse rahastamine ning töökoha- ja palgastabiilsus.

 

29. september

Eesti Päevalehe artikkel Ülikoolid: hariduse ja teaduse arvelt koonerdamine hakkab meie majanduskasvu nüsima

Artiklis leiavad käsitlust muu hulgas hariduslepe ja akadeemilise töötaja põhipalk. TÜAÜ esinaine Ruth Tammeorg andis artiklisse omapoolse sisendi. Lähemalt siin.

 

20. oktoober

Tartu Ülikooli Ametiühing esitas  TÜ palgaeeskirja muutmise kavandile (st miinimummäärade tõstmisele) oma arvamuse

TÜAÜ tõstatas küsimuse, kas palgaastmete miinimummäärade tõus toob kaasa töötajate arvu vähenemise ja suurema töökoormuse või on vajalikud finantsvahendid ülikoolil olemas? Tartu Ülikooli Ametiühingu seisukoht on, et palga tõstmisel peab ülikooli juhtkond tagama ressursid palga maksmiseks vastavalt olemasolevale töökohtade arvule ja töökoormusele. Palga tõus õppejõudude ja teadlaste arvu edasise vähenemise hinnaga ei ole vastuvõetav, sest nii kannatavad inimesed ja kõrghariduse kvaliteet. Lähemalt siin.

 

29. oktoober

TÜ Ametiühingu tagasiside ülikooli eneseanalüüsi aruandele

Tartu Ülikooli Ametiühing tõi oma tagasisides välja sealhulgas (lähemalt siin):
1. Aruandest ei tule kuidagi välja tegelikku ebakindlat olukorda, kus paljud akadeemilised töötajad peavad selleks, et üldse palka saada, pidevalt projekte taotlema.
2. Terviseedendamise kulude kasutamine on struktuuriüksustes väga erinev ja paljude töötajate jaoks ei ole hüvitis terviseedenduseks (sh sportimiseks) kättesaadav.
3. Projektidest palka saavatel akadeemilistel töötajatel ei ole korrektne täita muid ülesandeid kui projektis ettenähtuid. Kui Tartu Ülikool nõuab akrediteerimisel seda, et akadeemilised töötajad teevad nii õppetööd ja õppetööalast korraldus- ja arendustegevust, teadus-, arendus- ja loometegevust, osalevad ülikooli juhtimises ning institutsionaalses arendamises, ühiskondlikus tegevuses, peab neile selleks maksma põhipalka ülikooli baasfinantseerimise summadest.

 

November

TÜ Ametiühingu organiseerimiskampaania pealkirjaga “Liitu ametiühinguga – saavutame koos palgastabiilsuse ja kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise!”

Töötati välja mitmed plakatikujundused ja plakatid viidi Tartu Ülikooli õppehoonetesse.

Võrdluseks, õpetajad ei ole õppejõudude ees riigi jaoks prioriteet mitte juhuslikult, vaid kuna õpetajatel on tugev ametiühing, millel on võimekus oma huve järjepidevalt kommunikeerida ja vajadusel ka streikida. Tänu akadeemiliste töötajate esindusorganisatsioonide ühisele survele (ametiühingud, Teaduskoda, ENTA) saavutasime teadusleppe elluviimise! Lähemalt siin.

 

17. november 2021

TÜ Ametiühingu esinaise Ruth Tammeoru sõnavõtt TÜ visioonikonverentsil “KAE Ülikooli!” palgastabiilsuse ja terviseedendamiskulude hüvitamise teemal

Ruth Tammeorg rõhutas Võrdsete võimaluste töögrupi arutelul, et oluline teema võrdsete võimaluste käsitlemisel ülikoolis on palga saamine sõltumata palga maksmise finantsallikast – palgastabiilsus ja projektisõltuvuse küsimused ülikoolis. Samuti on võrdse kohtlemise küsimus, et tervishoiuteenuste kasutamine ülikoolis ei sõltuks struktuuriüksustest.

TÜ kestliku arengu visiooniseminar „KAE ülikooli“ salvestus koos arutelugruppide teemapüstitustega ning pärastiste kokkuvõtetega on avalikult kättesaadav UTTV-s.

TÜ kestliku arengu visiooniseminar „KAE ülikooli“ kokkuvõtted on kättesaadavad TÜ siseveebis:

• Ülevaade toimunud visiooniseminarist
• Kokkuvõtted töögruppides kõneldust

 

24. november

Akadeemiliste ametiühingute vastus Haridus- ja Teadusministeeriumi vastusele akadeemiliste ametiühingute tagasisidele HTM eelnõule „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus“

Akadeemiliste ametiühingute vastuse põhisõnum oli, et teadlased töötavad teadus- ja arendusasutustes põhiliselt kahel moel: “FIE-dena” (individuaalsetes teadussuundades) ja “firmadena” (töörühmad, osakonnad kollektiivsete uurimisteemade puhul). Palgad, töövahendid (lauad, toolid, arvutid, teadusaparatuur, nende tarvikud, jne.), välitööde/eksperimentide kulud, konverentsisõitudega seotud kulud ning kõik muud võimalikud kulud peavad teadustööd tegevad akadeemilised töötajad katma oma projektidest ja lepingutest. Ametiühingud on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et on vaja tagada teadustöötajatele palgastabiilsus ja pakkunud lahendusena välja akadeemilise töötaja põhipalga kontseptsiooni. HTMi vastus ettepanekule aga algas väitega, et töökohakindlus koos töölepingus kokkulepitud töötasuga on tagatud akadeemilistele töötajatele ka kehtiva seadusandluse ja rahastamispõhimõtete kohaselt. Lähemalt siin.

 

9. detsember

Avalik koosolek kõrghariduse rahastamise toetuseks Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi ees, Tallinnas Riigikogu ees

Õppejõud ja tudengid parlamendi ja ministeeriumi ees ning rektorid parlamendis. “Me kõik teame, et see on enneolematu.” (Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, Rektorite Nõukogu nimel).

“Meie kõik oleme panustanud sellesse, et Eesti ülikoolid võiksid pakkuda maailmatasemel haridust – kõigepealt eesti keeles, aga ka inglise keeles, mis on tänapäevase teaduse, ettevõtluse ja poliitika lingua franca. Meie kõik armastame oma tööd ega kurda, et töömaht läheb regulaarselt üle töölepingus sätestatud piiri. Samal ajal ei saa ega ei tohi me leppida olukorraga, kus grantide hankimisest, taotluste kirjutamisest ning aruannete koostamisest saab meie põhiline tööülesanne, nii et õppe- ja teadustöö kvaliteet nihkub teisele või kolmandale kohale. Kus nooremate kolleegide madal sissetulek ei luba neil pühenduda teadusele ja oma uurimis- ja õpetamisoskuste arendamisele. Kus ainete valik muutub aina kitsamaks, sellal kui rühmade suurus aina kasvab.” (Viacheslav Morozov, Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor)

Vaata kajastust TÜAÜ kodulehel. Kättesaadavaks on tehtud ka valik Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi ees peetud kõnedest.

Vaata Aktuaalse Kaamera 9. detsembri salvestust. Aktuaalne Kaamera tegi ülevaate nii Tallinnas kui Tartus toimunud avalikest koosolekutest. Saates olid intervjuud Tartust – Eesti Üliõpilaskondade asejuhilt Kristin Pintsonilt, Tartu Ülikooli Ametiühingu juhatuse esimehelt Ruth Tammeorult, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidakult.  Aktuaalses Kaameras on sees Ruth Tammeoru poolt välja öeldud oluline sõnum, et kõrgharidus- ja üldharidusrahastusse mõlemasse SKTst 1,5% panustamine on poliitilise tahte küsimus.